Värbamislaine viib tuhandeid Soome tööle

Krista Taim 21. märts 2006, 00:00

Kui seni on Eestis olnud ehitajate põud, siis nüüd satuvad löögi alla ka hotellid, restoranid, haiglad ja postiteenus, sest huvi siinse tööjõu vastu on Soomes kordades suurenenud ning kohati ei nõuta isegi enam soome keele oskust.

Töövahendusfirmadele on tulnud tellimused, mis seniste kümnete inimeste asemel ulatuvad juba sadadesse. Nii näiteks soovitakse suveks 600 ehitajat Soome tuumajaama ehitusele, 110 postitöötajat Helsingisse palgaga 120 krooni tund, 40 sanitari 180kroonise tunnipalgaga Põhja-Soome piirkonda, ning ca 100 hotelli-, restoranitöötajat, lisaks koduhoidjaid, taksojuhte, laotöölisi, müügimehi.

Et täita põhjanaabrite tellimusi, on läbi viidud isegi suuri värbamisaktsioone. Paar nädalat tagasi rentis OÜ Varumees Teenindus bussid ja sõitis mööda siinseid linnu ning värbas inimesi tööle. Varumees Teeninduses töötav Jarkko Tainio viitab firma siseinfole ega ütle, kui palju värbamisest kasu oli. Küll möönab ta, et huvi on suur ja uusi tellimusi tuleb 10-15 nädalas.

Personalivahendusfirma Personalipunkt Extra on viimasel ajal saanud Soomest kordades rohkem tellimusi kui mullu. Ettevõtte tegevdirektori Herdis Ojasu sõnul läks asi hulluks, kui teatati piirangute kadumisest. "Kartsime, et Soome firmad ei telli enam, kui inimene saab ise uksele koputada. Aga tegelikkuses on tellimused suurenenud kordades. Veel ei usaldata eestlasi, tahetakse taustauuringuid," märgib Ojasu.

"Kui enne oli Soome mainekatel suurfirmadel pisut nagu piinlik virolaisia endale tööle palgata, sest olid ju piirangud, siis nüüd võivad nad seda teha avalikult, ametlikult. Sealt tuleb see meeletu tellimuste hulk," räägib Ojasu.

Tema sõnul on Soome tööle minekut isegi kergemaks tehtud, nii näiteks ei nõuta enam kõigilt head soome keele oskust, piisab, kui grupist üks oskab. Ollakse nõus tõstma ka miinimumpalka, mis on 0,5 eurot tunnist. Teatud ametitele, näiteks ehitaja või metallitöötleja, aga lihtsalt ei leiakski Eestist enam soome keelt oskavaid inimesi.

Tellimuste kasvu kinnitab ka personaliotsingufirma Uniq U Eesti värbamiskonsultant Juhani Tamminen. "Kui eelmisel aastal läks kokku 370 inimest meie kaudu, siis sel aastal see arv vähemalt kahekordistub. Meil on juba ainuüksi ühelt firmalt tellimus 300 inimesele," sõnab Tamminen. Tema sõnul algab suur minek aprillis.

Tamminen meenutab, et alles hiljuti andis ta kohvikus maalrile visiitkaardi juhuks, kui too peaks mõtlema tööotsale Soomes. Samas kinnitab ta, et politseinikke Soome ehitajateks nad ei saada. "Peab ühiskonna ees vastutama ka. Eesti riik on midagi täiesti valesti teinud, et iga päev lahkub üks politseinik," sõnab Tamminen.

Samas toob ta näite, kus parema palga peale on vahendatud koguni ilusalongitäis naisi. Siin teenisid nad 6000-7000 krooni, seal koristajatena 25 000 krooni kuus.

"Ega neid inimesi, kes on nurga taga valmis Soome minema, pole palju. Ikka jõuame selleni, et me müüme neile tööd maha. Kui inimene on andmebaasis olemas ja ei kandideeri, helistame ja küsime, kuidas oleks. Võetakse isegi palgata puhkuseid, haiguslehti, et Soomes ära käia. Ning paljud, kes lähevad, teevad seal karjääri ega tule enam tagasi," lisab Ojasu.

Tamminen omakorda võrdleb praegust olukorda 1960.-70. aastatel Soomes toimunuga, kus 360 000 inimest läks Rootsi ja vaid 60 000 tuli tagasi.

Töötajaid otsivad loomulikult ka Eesti firmad. "Eesti firmadele oleme aga üha rohkem sunnitud ütlema, et ei leia töötajaid," selgitab Ojasu. Sama kinnitab Tamminen. Nad vaatavad juba Poola suunal, et sealt vajaminev tööjõud Eestisse tuua.

Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnul on tööjõu väljavoolule lihtsaks lahenduseks palgatõus.

"Kindlasti on ka neid, kes lähevad uudishimust, ja selle vastu ei aita miski. Kuid tööjõu väljavool paneb meie tööandjaid palku üle vaatama ja tööd ümber korraldama," sõnab ta.

Välistööjõu sissevedu võib Lauri sõnul päevakorda tulla Poola puhul või siis, kui Rumeenia ja Bulgaaria ELi vastu võetakse. "Aga eks nemad tahavad minna sinna, kus on kõrgemad palgad. Ja miks mitte otse Soome. Või siis ollakse kolm kuud siin ja minnakse siis edasi," sõnas Lauri.

Hetkel ei tea keegi, kui palju eestlasi töötab välismaal. Teada on vaid töölubadega töötavate inimeste arv, keda on pisku koguarvust.

Ajutist või renditööd tegevate inimeste üle aga arvet ei peeta. Nad ei kajastu ka statistikas, mis näitab keskmist palka.

Tööjõuvahendusfirmad annavad nende andmed ja palgad küll statistikaametile, kuid nad lähevad Eestis töötavate inimeste palkadega ühte patta ja kasvatavad keskmist näitajat. Sealt ka põhjus, miks tegid ehitajate palgad justkui suure hüppe kõrgemale. Personalipunkt Extra tegevjuhi Herdis Ojasu sõnul saavad Soomes ehitajad küll ca 30 000 krooni, aga nii palju ei saa ehitustöömehed Eestis.

Tööhõivebüroo Eures spetsialisti Heleri Ermansoni sõnul on neil ülevaade sellest, kui palju eestlasi sõlminud lepingu teise riigi tööandjaga, kuid renditööjõust ülevaade puudub.

"Eesti probleem see, et riigist lahkumist ei pea üheski ametiasutuses registreerima ja kogu statistika tuleb teiste riikide kolleegidelt," sõnab Ermanson.

Populaaremad sihtkohad on Soome, Inglismaa, Iirimaa, Norra. Kõige hilisemad andmed on Suurbritannia kohta, kus 2005. aasta lõpu seisuga oli oma töötamise registreerinud 4680 Eesti kodanikku (1. mai 2004-31. detsember 2005).

"Kui ma teeniksin Eestis 15 000 krooni, siis ma ei mõtleks Soome tööle minemisele," tunnistab 22aastane soome filoloogi haridusega Lidija, kes kandideerib Soome ettekandjaks.

Ülikooli kõrvalt on ta restoranides teenindajana töötanud neli aastat ja töötab praegugi ühes Tabasalus asuvas pubis. Seda hetkeni, kui saabub Soomest positiivne vastus. Siis pakib ta oma asjad ja lahkub pärast etteteatamist. Lisaks soome keelele valdab Lidija eesti ja vene keelt ning algtasemel rootsi keelt.

Tütarlapse sõnul soovib ta üle lahe minna, et saada keelepraktikat ning teenida korralikult raha.

Personalipunkt Extra tööintervjuul tunnistab ta ausalt, et sooviks saada 20 000 krooni, mis on intervjueerija sõnul mõistlik summa ja igati reaalne. Ka räägib Lidija kasuks keelteoskus ja arvestatav töökogemus. Ka on ta nõus töötama kuni 12 tundi, Eestis on ta tööl olnud isegi 16 tundi järjest.

Lidija unistab võimalusest Soomes edasi õppida ja tulevikus hakata tõlkijana töötama.

Lidija sõnul pole ta oma Soome unistuses üksi, teda toetavad ka vanemad. "Kõik vanemad tahavad, et nende lapsel läheks hästi," sõnab ta. Pealegi sõidavad laevad ja kodu pole kaugel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing