Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Börsikommentaar: Meie Nokia on tööjõu lahkumine

21. märts 2006, 09:49

Aastate eest valitses Tallinna börsil trend, kus ettevõtteid viidi börsilt ära. Ostjateks olid välismaised ettevõtted.

Aktsiaturg oli alles üle saanud 1998. aasta põhjast ja liikus vaikselt ülespoole. Toonastel vestlustel selgus, et ettevõtteid ei tooda börsile, kuna see pole popp. Hoopis börsilt välismaalastele ettevõtete müümine oli trendikas. Ma olen põhimõtteliselt nõus, et kapitalil pole rahvust. Seega, kellele kuulub ettevõte, ei tohiks mängida rolli, peamine, et täidab lisaks omanikele kasumi teenimisele ka ühiskonna vajadusi. Otsustamine muidugi liikus mujale ja edu korral liigub ka raha dividendidena Eestit välja.

Nüüd oleme siis Eesti Nokia vist leidnud. Vähe sellest, et kapitalil pole kodumaad, liigub ka Eesti tööjõud riigist välja. See protsess on toimunud juba mõnda aega, kuid nüüd lihtsustub see ka Soome suunal. Iseenesest on kahju, et tööjõud Eestist lahkub. Meil ei suudeta maksta võrreldavat palka. Samas on meil töökäte nappus ja see alles hakkab süvenema, kasvõi juba demograafilise situatsiooni tõttu. Mulle ei meeldi, et maksumaksjad maksavad kinni välismaale minejate haridustee või vähemalt osa sellest. Ma saan aru inimestest, kes teevad valiku välismaale mineku kasuks. Elatakse vaid üks kord. Ma pole tööjõu vaba liikumise vastane. Kuid kui tööjõud lahkub, jäävad kohalike ettevõtmisi teostamata, riigil jäävad maksud laekumata. Muide, osa USA edust saab kirjutada selle arvele, et muu maailma helgemad pead imporditakse, arved hariduse eest jäid aga arengumaade kanda. Võime ju loota, et välismaale minnakse keelt ja kogemusi omandama ning siia tullakse hiljem tagasi. Kuid kas ikka tullakse? Selleks peaks siin sarnased sissetulekud olema, või oluliselt madalamad kulud, kui võtta aluseks vaid majanduslik kaalutlus.

Ma olen mures, et börsiettevõtted, nagu ka teised ettevõtted peavad olema valmis tõstma tööjõukulusid, hoidmaks ettevõtmisi käigus. Kõrgemad kulud võivad aga lüüa kasumlikust. Kõrgmate kulude kompenseerimiseks tuleb tõsta efektiivsust, müüa rohkem ja kallimalt. Lahkuvad töötajad on ühtlasi tarbijad. Kellele siis müüakse? Pääsetee oleks ekspordi tugev kasv. Kas kinnisvara hinnad peaksid tõusma, arvestades demograafilist situatsiooni ja halvimal juhul massilist väljarännet? Kes tühjaks jäävaid kortereid vajab? Ettevõtete võimalik madalam kasumlikus ei õigustaks kõrgemaid aktsiahindu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing