Ärme puista oma kooki teradena laiali

Aasta lõpuks ootab rahandusministeerium 3,4 miljardi krooni suurust riigieelarve ülelaekumist ning Äripäev prognoosib veelgi suuremat, kuni 5 miljardi kroonist ülejääki. Kuna järgmisel aastal on Riigikogu valimised, siis ahvatleb see valitsust ülelaekuvat maksusummat laiali jagama.

Äripäev palub valitsusel tänavust riigieelarve ülejääki jooksvateks kulutusteks mitte laiali jagada.

Riigieelarve ülelaekumiste juures on üks halb asi - see annab võimulolijatele veel ühe võimaluse poliitraha jaotada. Lisaeelarve kinnitamise ajal toimuksid nagu minivalimised: jälle ujub välja küll pensionäride, küll selle või teise "olulise investeeringu" kaitsjaid, ja samas läheb lahti paratamatu üksteise süüdistamine. Sellepärast ongi tarvis kokkulepet raha kõrvale panna, millele kõik erakonnad käe alla paneksid. Siis ei pudene meie kook teradena laiali.

Ennustasime märkimisväärset riigieelarve tulude ülelaekumist ka mullu. Avaldasime nimelt eelmise aasta märtsis oma prognoosi 2005. aasta ülejäägi kohta, milleks oli kahe kuu andmeid aluseks võttes 2 miljardit krooni. Kuigi ükski Äripäeva küsitletud asjatundjatest tollal seda võimalikuks ei pidanud ja poliitikud rääkisid, et jagame laskmata karu nahka, tuli ülejääk veel palju suurem. Mullu oktoobris võttis Riigikogu vastu 2,2 miljardi krooni suuruse lisaeelarve ning aasta lõpuks oli riigikassasse laekunud veel 2,4 miljardit krooni planeeritust rohkem.

Pole põhjuseid, miks tänavu võiks minna teisiti. Majanduskasv jätkub endise hooga, samas olid eelarve aluseks olnud prognoosid konservatiivsed. Eelmise aasta alguses ootas rahandusministeerium kasvuks alla 6%, tegelik kasv aga ligines hoopis 10%-le. Tänavuseks majanduskasvuks prognoosis rahandusministeerium eelmise aasta augustis 6,6%. Täna on prognoosid juba muutunud: eile teatas ministeerium, et on tõstnud oma kasvuprognoosi 8,2% peale.

Sel aastal võivad anda riigieelarvesse korraliku panuse ka endised Hansapanga aktsionärid. Mullu müüdud aktsiate eest teenitud tulult maksavad nad maksu sellel aastal ja see summa tuleb tõenäoliselt üle poole miljardi krooni. Nii et parem karta kui kahetseda - kui headest kasvunumbritest sobib sel viisil kõnelda - ja kohe kokku leppida, kuhu raha panna. Eelmisel aastal olime selle poolt, et ülejäägiga tehtaks ära maksureform ehk langetataks üksikisiku tulumaks kohe 20%-le. Arvame ka täna, et meil on võimalik viia maksureform ellu juba selle aasta jooksul, kui selleks on poliitilist tahet.

Teiseks võimaluseks on paigutada ülejääk stabilisatsioonireservi. Meie reserv on küllalt tilluke: 2005. aasta lõpu seisuga oli selle maht 5,5 miljardit krooni ehk vaid alla kümnendiku tänavusest riigieelarvest. Üks põhiargumente, miks raha mitte tarbimisse suunata, vaid panna see reservidesse, on soov inflatsiooni aeglustada.

Kolmas võimalus on suunata raha pensionireservi, kuhu mullusest ülejäägist läks ligi 120 miljonit. Rahandusminister Aivar Sõerd ütles siis, et pretsedent on loodud ja ka edaspidi kantakse ülelaekunud summad pensionireservi. Seegi oleks mõistlik variant, sest vananeva riigi pensionikulud saavad ainult kasvada.

Autor: ÄP