Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Fassaadi viimistlusvead kinni nii teadmatuses kui ka hoolimatuses

Eneken Laasme 22. märts 2006, 00:00

Kuigi viimistlusprobleeme tekib sageli, märgatakse neid harva või ei märgata enne, kui probleemid juba käes on.

"Paljude probleemide peiteaeg võib olla kuni 10 aastat, mille möödumisel on peiteajal tekkinud kahjustused juba väga suured," sõnab SIA Caparol Baltica Eesti filiaali juhataja Jaan Vikat.

Suuremad probleemid tulevad tavaliselt välja 5 aasta jooksul, väiksemad hiljem. Tagajärjeks on aga see, et hoone konstruktiivne osa laguneb, sise- ja välisseinad hallitavad ning ruumi sisekliima on niiskuse või seente tõttu elamiskõlbmatu.

"Kui kasutatakse plekk-kattega fassaadi soojustussüsteemi, on väga oluline, et tagatakse piisav tuulutus pleki taga," paneb Jaan Vikat ehitajaile südamele. Kui sellega eksitakse, võib seina konstruktsiooni tekkida kondensaatvesi, mis võib kahjustada kogu maja konstruktiivseid osi."

Silikaattellisele on värvkate ja spetsiaalsed immutusvahendid väga vajalikud, sest neil on väga suur veeimavus. "Vettinud tellise puhul muutuvad tema omadused ning see võib hakata külmade saabudes murenema," sõnab Vikat. "Kuigi on levinud arusaam, et silikaattellist värvitakse silikaatvärvidega, oleks mõistlik seda värvida dispersioon- või silikoonvärvidega, sest nende värvide vee eemaletõukavuse näitajad on tunduvalt paremad."

Klombitud tellise puhul on probleemiks ka määrdumine, kuna pikalt niiske pind võtab mustust enda külge ja imendub lihtsamini väga poorsesse pinda.

"On spetsiaalvärve, mis muudavad katte isepuhastuvaks, impregneerivad immutusvahendid teevad aga pinnakihi vetthülgavaks ega lase neil nii kiiresti määrduda," selgitab Jaan Vikat.

Suurimad probleemid värviga katmisel tekivad, kui enne värvimist on jäetud aluspind kruntimata, sest nii pole aluspinna imavust ühtlustatud. Samuti siis, kui on värvitud vettinud või niisketele kividele või ilma eeltööd tegemata sooldunud või nõrglubjaga kaetud pinnale, samuti erinevate materjalide kasutamisest süsteemides, kus peaks kasutama ainult süsteemseid materjale.

"Silikaatfassaadide puhul on probleemiks värvi koorumine ja kriidistumine, laigulisus ja tooni erinevused ning soolade ladestumine pinnale," sõnab OÜ Värvikeskuste Grupi ehitusturu projektijuht Heiki Tuisk. "Plekkfassaadi puhul aga värvi koorumine ning tooni laigulises ja ebaühtlus."

Värvi koorumist põhjustab aluspinna ebapiisav mustusest puhastamine, puhastusaine väljapesemata jätmine, liiga kuum või tuuline ilm, mil värv kuivab liiga kiiresti, vihmasadu värvimise ajal või enne seda. Värv tuleb lahti ka siis, kui niiskuse tagajärjel soolad ladestuvad ja kristalliseerivad värvikile.

Fassaadi viimistlemisel peab vältima pideva niiskuse kogunemist.

"Ka sokkel peab olema müüritisest eraldatud hüdroisolatsiooniga, et vee sattumine müüritisele oleks minimaalne," sõnab OÜ Värvikeskuste Grupi ehitusturu projektijuht Heiki Tuisk.. "See tähendab ka õiget räästa laiust, korralikult täidetud vuuke ja õieti paigaldatud aknaplekke ning vihmaveetoru kinnituskohtade korralikku paigaldust seina külge, sest erineva lekkekoha kaudu aluspinda imenduv niiskus võib samuti põhjustada värvi koorumist." Probleemiks on ka värvimise tehnoloogia eiramine ning aluspinna mitte kruntimine, sest kruntvärv tekitab nakke ning sisaldab korrosioonivastaseid aineid, mis takistavad värvi koorumist.

Laigulisus tekib, kui ühel pinnal kasutatakse mitut erinevat töövahendit või valitakse mittesobivad ilmastikutingimused, kuid ka kohtparandused jäävad näha. Toonierinevus tekib ka nende toonide puhul, kus on palju pigmenti. Kui sellist värvi ei segata korralikult läbi või ei töödelda pintsli või rulliga piisavalt palju pinnale kandes, jääb pind laiguliseks.

Eriti probleemsed on tsink, vask- ja alumiiniumpleki pinnad, mille kokkupuutel hapnikuga toimub oksüdeerumine. Metalli pinnale tekib kiht, mida tavalised metalli kruntvärvid ja värvid ei suuda siduda. Kapriissed on ka tööstuslikult pulbervärviga värvitud pinnad, millel on värvi kile nii tugev ja mittepoorne, et värv ei nakku aluspinnaga ning ainsaks võimaluseks on kasutada spetsiaalset kruntvärvi.

Silikaattellistest fassaadi katmiseks pakutakse laias valikus värve ja krunte.

OÜ Värvikeskuste Grupp soovitab silikaatvärvi Silikat, mis laseb veeauru läbi, nakkub aluspinnaga, katab hästi. See segatakse kruntvärviga Silikat Base. Savitelliste ja silikaattelliste puhul kasutatakse läbipaistva impregneeringuga Silante Base'i. "Silante Base'i kasutatakse juhul, kui pinnale sattunud vee imendumist aluspinda soovitakse takistada teisiti kui värviga kattes," sõnab OÜ Värvikeskuste Grupi ehitusturu projektijuht Tuisk. "Nii saab maapinnast hoonesse sattunud niiskus välja aurustuda." Vanade majade korrastamisel sobib silikaatvärv Setaliet koos kruntvärviga Fondo Setaliet, millel on suur veeauru läbilaskvus.

"Vivacolori fassaadivärvidest sobib silikaatvärv Hansa Silicat, kui enne värvimist on kasutatud silikaattellispindade kruntimiseks silikaatkruntvärvi Hansa Silicat Primer," sõnab ASi Tikkurila-Vivacolor turundusjuht Jaana Pärn. "Tikkurila fassaadivärvidest pakume vesilahuselist silikoonemulsioonvärvi Kivisil Julkisivumaali ning musta silikoonvaikvärvi Termal."

"SIA Caparoli toodetest soovitame kasutada kruntvärvina kas Acryl-Hydrosoli, GrundierKonzentrat LF, CapaSoli, ThermoGrundi või AmphiSilan-Tiefgrundi," sõnab SIA Caparol Baltica Eesti filiaali turundusjuht Marge Koolme. "Värvidest sobivad näiteks Syliton-Finish, AmphiSilan Plus, Muresko Premium või Amphibolin."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:51
Otsi:

Ava täpsem otsing