Kõlvatu konkurentsi säte alati ei päästa

Anne Adamson 22. märts 2006, 00:00

Kindlasti ei meeldiks kellelegi meist olukord, kui äriühingu aktsionäri või osanikuna avastad ühel päeval, et sinu äriühingust lahkunud juhtorganite liikmed on asutanud sinu ühinguga konkureeriva ühingu, värvanud sinu juurest lahkunud töötajad ning kasutavad oma tegevuses olulisel määral sinu ühingus saadud teadmisi ja kogemust. Sellises olukorras leidsid end ASi Balteco (edaspidi: hageja) aktsionärid 2002. aastal ning esitasid hagi oma konkurendi vastu, mille asutasid 2001. aastal hageja juhtorganite endised liikmed koos hageja endiste töötajatega. Alles 16. novembril 2005. a jõudis see hagi lõpliku lahenduseni Riigikohtus.

Hageja leidis, et konkurendi tegevus rikkus kõlvatu konkurentsi keeldu, kuna konkurent sai olulise konkurentsieelise, kasutades ära hageja endiste juhtivate isikute kaudu hageja konfidentsiaalset teavet, võttes üle hageja poolt välja koolitatud töötajaid ning hageja toodete tarnijaid.

Antud kaasuses ei vaidlustanud keegi asjaolu, et loodud äriühing osutas hagejale konkurentsi. Küsimus seisnes vaid selles, kas konkureeriv tegevus oli keelatud. Kohus leidis, et hageja endise juhatuse liikme saamisega konkurendi juhatuse liikmeks ning selle kaudu varem saadud kogemuste ja teadmiste kasutamisega uues ametis ei ole toimunud konfidentsiaalse informatsiooni kuritarvitamist ega seega ka kõlvatut konkurentsi, kuna teave, mida konkurent kasutas, ei olnud saadud seadusevastaselt. Samuti polnud hageja töötajaid või esindajat mõjutatud kellegi kolmanda huvides.

Samuti toonitas kohus, et aktsiaseltsi nõukogu ja juhatuse liikme osas kohalduv äriseadustikust tulenev konkurentsikeeld ei laiene aktsiaseltsist lahkunud äriühingu juhtorganite liikmete suhtes ning kuna hageja ei olnud oma juhatuse või nõukogu liikmetega ega ka töötajatega sõlminud kokkulepet konkurentsi osutamise keelamise kohta pärast nende isikute kohustuste täitmise lõppemist hageja juures - ei tulenenud toodud isikutele konkurentsikeeldu ka lepingulistest seostest hagejaga.

Siinkohal sai taaskord kinnitust põhimõte, et kuna konkurentsikeelu näol on tegemist nii töötaja kui ka juhtorgani liikme tegevusala või töö- ja ametikoha vaba valiku piiramisega, siis peab lepingu kehtivuse lõppedes kehtiv konkurentsikeeld olema sätestatud seaduses või poolte sätestatud kokkuleppes. Seetõttu on oluline, et töö- või juhtorgani liikme lepingus oleks vastav piirang selgelt märgitud.

Seega ei päästa ettevõtjat ülalkirjeldatud ebameeldivast olukorrast ka konkurentsiseadus, kui töötajate, juhatuse ja nõukogu liikmetega puuduvad vastavat tegevust keelavad või piiravad kirjalikud kokkulepped. Sellest hoolimata usutakse paljudes organisatsioonides ikka veel, et võimalikke ülejooksmisi on võimalik muul viisil ennetada, või et töö- või ametisuhte lõpetamisel suudetakse jõuda edasises "lubatud tegevuses" kokkuleppele.

Enne võtmeisikute lahkumismomenti tuleks kokkuleppele jõuda, mis ootab neid ja äriühingut ees, kui nendevaheline koostöö peaks lõppema.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:51
Otsi:

Ava täpsem otsing