Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pangajuhid vara avalikustamises eri meelt

Villy Paimets 22. märts 2006, 00:00

Rein Langi ettepanek tugineb justiitsministeeriumi töörühma uurimusele, milliseid meetmeid on vaja, et vältida krediidiasutuste juhtide ja töötajate huvide konflikti ning korruptsiooniohtlikke suhteid, nagu kerkis esile Ühispanga endise juhi Ain Hanschmidti puhul. Töörühm leidis, et Eesti ärikeskkonda aitab läbipaistvamaks muuta pangajuhtide varanduslikku seisu näitava info avalikuks tegemine.

SEB Eesti Ühispanga juhatuse esimees Mart Altvee ütles eile, et tal on isiklik arvamus, kuid eraettevõtte juhina ei pea ta poliitilise initsiatiivi kommenteerimist korrektseks. "Viimasel ajal on hea tava, mida riigisektor ka järjest enam kasutab, kaasata eelnõude ettevalmistamisel kõiki asjassepuutuvaid huvigruppe. Ka antud küsimuses oleks kõige õigem kujundada Eesti pankade ühine seisukoht Eesti Pangaliidus," ütles Altvee.

Pangaliidu kaasamist soovis ka Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe. "Täna avalikustavad suurpangad juba teatud osas juhtkonna majanduslikud huvid ja kõigile on kättesaadav info juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude osas. Toodud ettepaneku puhul on vaja põhjalikult läbi mõelda, kas see täidab soovitud eesmärki ehk kas suurendab ärikeskkonna läbipaistvust," ütles Rehe.

Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke ütles aga, et on nõus oma majanduslike huvide deklaratsiooni avalikustama. "Olen nõus, et see samm aitaks muuta ärikeskkonda läbipaistvamaks," ütles Raasuke. "Ei näe ka selle rakendamises pangajuhtidele mingit probleemi."

Töögrupi juht, justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna asekantsler Urmas Volens rääkis eile, et töögrupp ei ole veel konkreetseid lahendusi või norme välja töötanud.

"Ühe puudusena tuvastasime, et finantsinspektsioon hindab krediidiasutuste puhul küll põhimõtteliselt seda, kuidas on korraldatud sisekontroll pangas sees, aga inspektsioon ise ei kontrolli," ütles Volens. Selle probleemi lahenduseks pakkus töörühm, et krediidiasutuste juhid ja võtmepositsioonidel olevad isikud peaksid hakkama inspektsioonile oma majanduslike huvide kohta aruandeid esitama.

Kuidas see toimuma peaks, ei ole veel selge. Päris avalikuks nimetatud deklaratsioonid aga ei saa. "Seda ei ole mõeldud, et see avalikkusele kättesaadavaks teha, selle järgi ilmselt ei oleks ka vajadust," ütles Volens.

Justiitsminister Rein Lang saatiski eile Eesti Panga presidendile, sotsiaalministrile ja rahandusministrile kirja, millega juhib tähelepanu probleemidele nende vastutusalasse kuuluvates õigusaktides ning pakub abi probleemide lahendamiseks.

"Loodetavasti suudame üheskoos probleemidele mõistliku aja jooksul lahenduse leida ning Eesti majanduskeskkond muutub ausamaks," sõnas Lang.

Isegi kui see majanduslike huvide deklareerimise kohustus kehtiks juba ammu, ei oleks ju Ain Hanschmidt kuidagimoodi ka sel juhul nn vahele jäänud, tal ei olnud ju lihtsalt midagi deklareerida?

Vastab justiitsministeeriumi asekantsler Urmas Volens: "Meie ülesanne ei olnud konkreetselt kaasusele hinnangut anda. See on ikka eelkõige panga enda küsimus, kas pangale on kahju tekitatud, ja sealt edasi kohtu ja võib-olla prokuratuuri küsimus, kui seal on ilmsiks tulnud vastavad asjaolud. Selles mõttes me konkreetse kaasuse asjaolusid aluseks ei võtnud.

Ma ei tea, millised tehingud Hanschmidti puhul seal taga võisid olla. No kui seal olid mingid varjatud kokkulepped, advokaatide või kellega, siis põhimõtteliselt on see, kui sa neid kokkuleppeid ei avalda, majanduslike huvide avaldamise kohustuse rikkumine.

See ja veel viimasel ajal pressis ilmunud sellised kaasused olid küll ajendiks, et töögrupp kokku panna, aga selle ülesanne ei olnud neile asjadele hinnangut anda. Seda nüüd küll sellisena käsitleda ei saa."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:51
Otsi:

Ava täpsem otsing