Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigihangete seadus tõi palju küsimusi
"Eeldan kiiret menetlust Riigikogus, et ei takerdutaks huvigruppide seisukohtadele," ütles Sõerd eile. Rahandusministri sõnul on eelnõu eesmärk muuta seaduse ülesehitus loogilisemaks, viia see kooskõlla võlaõigusseadusega, muuta reeglid selgemaks ning määratleda täpselt riigihangete vaidlustamine.
Riigihanke piirmäärasid soovitakse tõsta kaks korda. Eelnõu näeb ette hankemenetluse korraldamise kohustuse asjade ja teenuste hankelepingule ning ideekonkursile, kui selle maksumus ületab 40 000 eurot (626 000 kr), ning ehitustööde hankelepingu ja ehitustöö kontsessiooni korral 250 000 eurot (3,9 mln kr).
Euroopa riigihangete direktiivide järgi oli seaduse kehtima hakkamise tähtajaks määratud selle aasta 31. jaanuar. Seepärast oli seaduseelnõu Riigikogusse toomisega kiire, sest ohu alla võis sattuda Euroopa Ühtekuuluvusfondist saadava raha kasutamine. Mitme saadiku arvates oli tekst toores. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul peaks valitsus seaduseelnõu ringi tegema, sest tekst ei kõlba 75% ulatuses kusagile.
Kaasettekandja, rahanduskomisjoni esimehe Mart Opmanni sõnul ei jõutud vaidlust valitsuses läbi viia, seetõttu püütakse seda parlamendis parendada koos valitsusega.