Uusi börsifirmasid köitsid mullu ülekaalukalt Euroopa turud

Annika Matson 23. märts 2006, 00:00

Nii Euroopa börside aktsiaemissioonide ehk IPOde arv kui ka maht ületasid USA oma. Eriti kiiresti kasvas uute börsifirmade arv eelmise aasta viimases kvartalis ja detsembris, seisis rahvusvahelise audiitorfirma PricewaterhouseCoopersi koostatud analüüsis IPO Watch Europe.

Kogu eelmise aasta jooksul jäi Euroopa börsidel toimunud ettevõtete aktsiate noteerimise arv ja maht viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Kogu eelmise aasta jooksul lisandus Euroopas 602 uut börsifirmat võrreldes 2004. aasta 420 ettevõttega.

Mahu ehk kogutud raha osas olid Euroopa börsid USA ees samuti korralikus plussis. Euroopas saadi investoritelt kokku 50 miljardit eurot (780 miljardit krooni) ja USAs 27,5 miljardit eurot.

Euroopa viimaste aastate suurim aktsiaemissioon oli Electricite de France'i Prantsuse riigile kuulunud aktsiate müük 7 miljardi euro (109 miljardi krooni) väärtuses. Prantsuse elektrifirma aktsiad noteeriti Euronextil ja nende IPO maht andis 68 protsenti börsi viimase kvartali kogumahust. Londoni börsi suurim uustulnuk oli mullu Kasahstani vasekaevandushiid Kazakhmys, mis teenis aktsiate börsile viimisest 971 miljonit eurot.

Nii 2004. aasta neljanda kvartali kui ka 2005. aasta kolmanda kvartali IPOde väärtus jäi 8,5 miljardi euro piiresse.

Eriti väärib märkimist, et n-ö kolmandate riikide ettevõtete aktsiaemissioonide sooritamine käis pigem Euroopa kui USA börsidel. Euroopas toimus 129 välismaa ettevõtete IPOt, USAs vaid 23. Keskmiselt hangiti iga IPOga kapitali 144 miljoni euro (2,2 mld kr) väärtuses.

PricewaterhouseCoopersi Londoni kapitaliturgude konsultatsioonigrupi juht Tom Troubridge ütles, et Euroopa börsimaastikul domineerivad endiselt Londoni börs ja Euronext. Samas hoogustus möödunud aasta viimase kvartali jooksul märkimisväärselt kauplemine Luksemburgi ja Saksa börsidel.

Saksa börsil oli viimases kvartalis 28 uustulnukat. Kvartal varem oli maimukesi üheksa. "Ka alanud aastal peaksid Venemaa, Hiina ja India juhtivate ettevõtete kapitalihangete osas jääma eelistatud sihtkohtadeks Euroopa börsid," ütles Troubridge.

Ida-Euroopas aeglustus uute firmade noteerimine Varssavi börsil. Mullu neljandas kvartalis viisid kaheksa ettevõtet aktsiad Varssavi börsile. Kolmandas kvartalis oli vastav näitaja üheksa ja aasta varem neljandas kvartalis 16. Vaatamata sellele, et uute tulijate arv jäi kesisemaks, toimus Varssavi börsil eelmise aasta lõpus ajaloo suuruselt teine aktsiate avalik esmaemissioon (IPO). Poola gaasimüüja PGNIG teenis aktsiate müügiga 681 miljonit eurot, mis oli kõikidest turule toodud aktsiate mahust 83 protsenti.

Suurim aktsiate avalik esmaemissioon toimus Poolas 2004. aasta neljandas kvartalis, kui pank PKO BP teenis aktsiate müügiga ligi 1,8 miljardit eurot.

Olulisim põhjus, miks ettevõtted eelistavad aktsiad noteerida Euroopas ning mitte Ameerikas, on varasemast rangemad nõuded USAs noteeritud firmadele. Pärast Enroni ja WorldComi raamatupidamisskandaale võttis USA valitsus vastu seaduse, mis sai nimeks SOXi akt. See seadus loodi just väiksemate investorite kaitseks, mis nägi ette rangemad nõuded börsifirmadele, et tulevikus vältida suurfirmade võimalikke raamatupidamislikke pettusi.

Lisaks arvan ma, et üks põhjusi, miks ettevõtted eelistavad oma aktsiad noteerida Euroopas, on ka kambavaim. Kui investorid on harjunud osalema IPOdel ühes kohas, siis ettevõtted seda ka arvestavad.

Poliitiliste küsimuste suurt mõju ma selle põhjusena ei näe. Võib-olla mõjutab teistest enam Venemaa ettevõtete otsuseid Iraagis sõdiv USA. Kui meenutada seda, kuidas Vene endise naftahiiu Jukose aktsionärid püüdsid firmat hävingust päästa USA investorikaitsele rõhudes, aga päästmine ei õnnestunud. USAs kaubeldi Jukose hoiutähtede ehk ADRidega.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:51
Otsi:

Ava täpsem otsing