Vabavaral töötav kontor on käeulatuses

Priit Laes 23. märts 2006, 00:00

Eestis näeb ühe väikeettevõtte kontorilahendus üldiselt välja järgmine: kasutajatel on kas süle- või lauaarvutid, millel jookseb operatsioonisüsteemina Microsoft Windows ning kontoritarkvarapaketina Microsoft Office või OpenOffice.org.

Normaalse töötegemise tagamiseks on vaja veel programme, mis hoiaks arvutist eemale igasuguseid pahalasi. Selle töö teeb tavaliselt mõni parem viirusetõrje. Kuid kõik see tarkvara maksab päris palju.

Aga on alternatiive - tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamine. Kuna 15. märtsil tuli välja järjekordne versioon populaarsest Gnome'i töölauast versiooninumbriga 2.14, siis räägiks lähemalt, mida Gnome endast kujutab ja kas see ka kontorisse sobiks.

Gnome on töökeskkond Linuxile, Unixile ja teistele operatsioonisüsteemidele, mis rajanevad tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvaral ning võimaldab kasutajale kõike seda, mida ühelt töökeskkonnalt oodata annab. See tagab esmatähtsaid toiminguid nagu failihaldus, internetilehtede sirvimine ja e-posti kasutamine. Lisaks neile täiustustele ning võimalustele peaks 2.14 olema ka tunduvalt kiirem ning nõudma vähem arvutiressursse kui varasemad versioonid.

Uus on ka võimalus töölaualt käivitada otsing, mis võimaldab lühikese ajaga leida dokumente arvutist või teavet internetist. Täiustatud on ka kasutajate haldust. Administraator saab hõlpsalt igale kasutajale määrata kindlad õigused, näiteks võib keelata arvutile alglaadimise tegemise või kindlate script'ide käivitamise veebibrauseris.

Gnome'i töökeskkond sisaldab ka palju üldiseid tarvikuid nagu kalkulaator, sõnaraamat, multimeediaesitaja, tekstiredaktor ning Unixi terminaliemulaator, aga ei puudu ka tugi puuetega inimestele.

Gnome'i kasutamist soodustab ka tõsiasi, et inimesed ning firmad üle maailma arendavad seda pidevalt ning suund, erinevalt paljudest teistest vabavaralistest töölaudadest, on kasutajasõbralikkuse poole, ilma et tehtaks erilisi kompromisse funktsionaalsuse osas.

Kuigi uus Gnome suudab tavakasutajale pakkuda pea kõike, mida näiteks Windowsi keskkondki, ei pruugi vabavarale üleminek nii lihtne olla. Põhjuseks on Eestit kimbutav spetsialistide puudus, mille tõttu võib kasutajatugi kahjuks jääda nõrgemapoolseks.

Kuid kui huvi, siis suurt osa Gnome'i alamprogrammidest on võimalik kas või Windowsi all proovida. Nimelt on enamik GNU/Linuxi ja muude alternatiivsete operatsioonisüsteemide jaoks loodud programme tehtud sellised, et nad töötaksid ka sellel platvormil.

Kui vaadata, mis sisaldub ühes turvalises ja komplektses kontorilahenduses, siis päris kindlasti peab seal olema tekstitöötlus-, tabelarvutus-, e-posti- ning pilditöötlusprogramm. Lisaks sellele on vaja operatsioonisüsteemi, kus seda kõike jooksutada.

Hetkel üheks enamlevinud operatsioonisüsteemiks, mida Gnome'i töölaud toetab, on Linux. E-posti rakendus on Gnome'i töökeskkonnaga kaasas ning selleks on Evolutioni- nimeline grupitöötarkvara, mis toetab kõiki enamlevinud e-posti servereid, kaasa arvatud Microsoft Exchange.

Tekstitöötlusprogrammiks sobib väga hästi Abiword ning tabelarvutusrakenduseks Gnumeric.

Kindlasti tasub proovida ka OpenOffice.org kontoripaketti, mis sisaldab tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja presentatsioonirakendust ehk siis vastavalt OpenOffice.org Writerit, Calci ja Impressi.

Rastergraafika töötlemiseks võiks soovitada programmi nimega GIMP ja vektorgraafika jaoks programmi nimega Inkscape.

Sellega ongi ühe väikeettevõtte kontorilahendus komplekteeritud. Juhul kui arvate, et unustasin viirusetõrjeprogrammi, siis seda ei ole vaja GNU/Linuxi kõrge turvalisuse tõttu, aga erinevaid lahendusi on siiski olemas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:51
Otsi:

Ava täpsem otsing