Huvitavast ideest sünnib omanäoline kodu

Teet Reier 24. märts 2006, 00:00

See, millist maja ehitada, on loomulikult iga inimese individuaalne valik, mida pole mõtet halvustada. Ehitab ju igaüks kodu endale, mitte teistele.

Kuid vaadates uutesse arenduspiirkondadesse kerkivaid hooneid, tahaks küll küsida: kas kulutatud raha on väärt elu kesk lagedat põldu kerkinud üksteisele sarnaseid maju, kus privaatsuse asemel vaatavad naabrid sulle tuppa ja looduslikult kaunist asukohast annab märku vaid suvel põlvini kasvav rohi.

Ometi valmib igal aastal palju nii seest kui ka väljast stiilselt ja isikupärase käekirjaga lahendatud kodusid. Seda tõendab piisav hulk osalejaid nii omanäolise puitmaja, betoonelamu, kauni kodu konkursil kui ka teistel mõõduvõtmistel.

Kuidas sünnivad selliste majade ideed ja lahendused? Teist aastat oma uues kodus elava Signe Steinarti sõnul polnud majaehitust kavandades kunagi eesmärgiks trend ja disain, vaid ainult see, mis neile endale meeldib ja on vastupidav. "Seetõttu pole me abiks võtnud ka sisearhitekte, sest me tegime kodu iseendale ja õnneks oli meil piisavalt aega läbi mõelda, mida-kuidas-kuhu me tahame," selgitab ta. "Ideid kogusime ajakirjadest ja messidelt Kölnis ning Milanos. Maja planeerimine hakkas ruumide vajaduse määramisest: toad lastele, magamistuba, külalistetuba ja eluruumid: elutuba, söögituba, köök. Lisaks abiruumid, ilma milleta ka tänapäeval hakkama ei saa."

Et saavutada tulemus, millega pärast rahul olla, tuleb võtta aega ja kõigi pereliikmetega läbi mõelda ning arutada, mida keegi soovib, panna paika ka muud võimalikud eesmärgid ja tingimused. "Meie maja puhul oli üks kindel siht, et maja oleks võimalikult hooldevaba ja kulumiskindel," ütleb Steinart.

"Eesti sisustusajakirju vaadates tundub, et enamikul kodudel on üks kujundaja," arvab aasta tagasi oma majja kolinud Liina Reim. "Või on siis omanike soovid tõesti nii üksluised ja sarnased. Ootaks just rohkem uusi ja huvitavaid lahendusi. Astuks pisut kõrvale sellest enamasti Itaaliast pärit trendist." Ning arvab, et meil leidub piisavalt omanäolisi kujundajaid, kelle töid ainult eriti näha pole.

Kuigi Reimi sõnul oli nende perel oma kodu kavandades üpriski selge, milline peaks tulema hoone väliskuju ja milliseid värvitoone kasutama, sai eelnevalt ikkagi uuritud juba valminud töid ja ajakirju.

"Sõitsime autoga ringi ja vaatasime, kuidas on teised lahendanud oma modernse eramu, sealt saime ka ideid, mida arhitektile edasi anda," lisab ta.

Võrreldes näiteks viie aasta taguse ajaga, on inimesed täna hakanud juba ehituse kavandamise käigus muret tundma ja sisearhitektilt nõu pärima tubade paigutust ja siselahendusi puudutavate küsimuste osas.

Tullakse juba siis, kui näiteks arhitekt on esimesed visioonid paberile saanud, mitte ei ärgata viimasel minutil.

Seda enam, et ka arhitektil on vaja aega lahenduste leidmisel. See pole ju pelgalt sobiva seinavärvi soovitamine, vaid pikk ja keeruline protsess valgustite valikust sobivate ukselinkideni välja. Kõik tuleb sammhaaval läbi mõelda ja kokku sobitada.

Pärast seda, kui arhitektile on selgeks saanud kliendi vajadused ja võimalused, saab ta teha ka omapoolse hinnapakkumise.

Siin sõltub kõik töö mahtudest ja keerukusest, nii et mingit täpset juhist, palju projekt maksma võiks minna, anda ei julgekski.

Oma kogemusest saan öelda, et umbes 200-250 m" maja puhul võiks sellele kuluda 50 000 - 100 000 krooni.

Ideede noppimiseks soovitaks enne sisearhitekti poole pöördumist uurida ka ajakirju ja raamatuid, täna on neid nii eesti- kui võõrkeelsena juba üpriski palju saadaval.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:51
Otsi:

Ava täpsem otsing