Kiiruseületajad politsei luubi all

Villu Vane suunas meid vanemkonstaabel Marek Vähi autosse. Tegemist oli eravärvides Hyundai Sonataga, millel 2,7-liitrine V6-mootor. Kõigele lisaks olid autol toonklaasid, mis välistasid tagant tulijatel igasuguse võimaluse saada aru, et tegu on liikluspolitseiga.

Autos oli kaks radarit, millega kiirust mõõdeti. Üks asus auto esiklaasi juures ja teine tagaklaasi juures. Praegu loetakse radarite eksimuseks Z3 km/h, kuid kohe on uued radarid taatlemisest tulemas ja nende eksimuseks on Z1 km/h. Lisaks oli keskkonsoolil jalg kaamera tarbeks. Marek Vähi sõnul kasutatakse kaamerat juhul, kui püütakse vale fooritulega ristmikuületajaid või kui on vaja ülekäiguradasid jälgida. Autos oli ka kaks raadiojaama - üks oli üldine, mis igas politseiautos, ja teine ainult liikluspolitsei kasutada. Erilise seadmena jäi silma kõrvalistuja päikesesirmis olnud kuvar, mille jaoks oli kindalaekas ka klaviatuur. Kuvar näitas ka kaarti ja auto asukohta ehk tegemist oli algelisemat sorti navigatsiooniseadmega Eesti tarbeks. Vanemkonstaabel Marek Vähi nentis, et varustuse üle küll kurta ei saa, sest see on tipptasemel nagu ka autod.

Esmalt liikusime Tartu maanteele, kus kohe linna lõppedes kihutas politseiautost mööda uus Audi, mille kiiruseks näitas radar 114 km/h. Hetk hiljem oli Hyundail vilkur ja sireen töös ning kiiruseks jõudsin vilksamisi näha 160 km/h. Audi peatus kohe ja peale kiiruseületamise ilmnes ka fakt, et liikluseeskirja rikkuja oli esmaste juhilubade omanik, kuid unustanud mingil põhjusel vahtralehed autole kleepida.

Siis nägime aga politseitöö rutiini ehk paberimajandust, millega vanemkonstaabel tegelema pidi. Noormees võttis vaikselt paberid vastu, pani neile allkirja ja sõitis edasi. Kiiruseületamisel üle 20 km/h ei öelda trahvisummat enam teel, vaid selle otsustab komissar, kes istub liikluspolitsei majas. Küsimusele, miks nii palju pabereid, näitas Marek Vähi meile paberite hulka, mis tuleb täita, kui püütakse kinni joobes juht. Näidatud paberipataka täitmiseks läheb vanemkonstaabli sõnul tavaliselt vähemalt kolmveerand tundi ja kui kodanik protesteerima hakkab, siis märksa rohkem.

Järgmise rikkujana tuli vastu Nissan, mille kiiruseks fikseeris radar 120 km/h. Järgnes kiire kannapööre ja jällegi vilkurite ja sireeni mäng, politseiauto kiiruseks 180 km/h. Nissan reageeris peatumismärguandele ilusti ja taas järgnes paberite täitmine ja vanemkonstaabel Vähi põhjalik selgitus rikkujale, miks üks või teine asi nii kirjas on.

Vähi sõnul olid meie temaga veedetud aja jooksul nähtud liikluseeskirja rikkujad tagasihoidlikumad kui muidu. Põhjuseks arvas ta olevat selle, et autos olid peale tema ka võõrad inimesed. Muidu pidavat juhid ikka üsna õnnetuid nägusid tegema ja visalt manguma, et trahvi ei tehtaks. Vähi nendib, et mangumine ja rumalate vabanduste toomine mingit edu ei too ja trahv saadakse nii või teisiti.

Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ülemkomissari Villu Vane sõnul hakatakse kevade saabumisel ja lume sulades karistama kõiki kiiruseületajaid.

Vane sõnul on asjal mitu aspekti. Esiteks see, et lume sulades taibatakse, et pole enam libe, ja kuna suverehvidega on mõnus sõita, pannakse kiirust juurde. Teiseks põhjuseks on esimesed "kevadekuulutajad" ehk tsiklid.

Villu Vane nimetab, et kiiruseületajate seltskond, kes rikub seadust ja ka vahele jääb, on suhteliselt kirju.

Üks seltskond on nooremad juhid, kes suverehvi üle rõõmu tundes paremat jalga kõvemini vajutavad. Rikkujate hulka trehvab aga ka äärmiselt soliidseid inimesi, kes kevadest uimastatuna unustavad spidomeetrit vaadata. Vane sõnul esineb neis kahes grupis nii selliseid, kes rikuvad meelega, kui ka neid, kes teevad seda kogemata.

Kuid paraku on tõusnud ka üldine sõidukiirus. Suurem sõidukiirus tähendab aga omakorda pikemat pidurdusmaad, mis võib mõnele autoomanikule saatuslikuks saada.

Suurem kiirus on ohtlik ka jalakäijatele - neile suurema kiirusega otsa sõites on vigastused samuti suuremad.

Vane sõnul hakatakse nüüd karistama ka neid, kes ületavad kiirust kuni 20 km/h. Seni on neil inimestel minna lastud, kuid et üldist kiirust on vaja vähendada, hakkavad ka sellised kiiruseületajad trahvi saama.

Aeg näitab, milleni rangemad liiklusmeetmed viia võivad.