Craig Rawlingsi tõi Eestisse kirjutamispisik

Craig Rawlingsil oli Ameerikas edukas firma, mis tootis arvutiekraanide puutepliiatseid. Lisaks oli tal pikaajaline turunduse ja tootearendusega seotud töökogemus. Kuid peale selle on tal alati olnud ka salaunistus - ta tahtis saada kirjanikuks. Siiski on valdav osa tema luulekatsetusi jäänud sahtlisse, sest ameeriklaste luulehuvi on väike.

Kirjutamishuvi oli ka "süüdi" Eestisse sattumisel. "Tahtsin kirjutada oma esimest novelli, mille sündmustik on seotud Eestiga. Selleks tahtsin tundma õppida siinset elustikku. Enamik minu tuttavaid pidas mind hulluks, kui ütlesin, et sõidan Eestisse. "Kuhu? Kus see asub?" polnud enamik tuttavaid Eestist kunagi midagi kuulnud." Rawlings nägi ennast aga vaimusilmas Hemingwayna, kes rändab maailmas ringi ja kirjutab erinevates riikides novelle.

Craig Rawlings tuli algul vaid kaheks nädalaks. "Tagasi minnes sain aga kohe aru, kui igav mul oli enda firmas töötada ja kui tüdinenud ma sellest elust olin. Panin oma ettevõtte müüki ja tulin teist korda Eestisse. Sattusin samal päeval Helsingisse, kui toimus 11. septembri terrorirünnak," on talle siiatulek meelde jäänud ka vapustava poole pealt.

Kui Rawlingsile püüti lennujaamas seletada, mis Ameerikas toimunud on, ei suutnud ta seda uskuda. Alles hotellis teleülekandeid nähes jõudis olukorra õudus talle kohale. "Minu tagasilend Ameerikasse tühistati ja nii mul tuligi siia jääda," lõpetab ta lõbusama tooniga.

Nüüdseks on lühikesest külaskäigust saanud neli aastat. Selle jooksul on ta ka novelli valmis kirjutanud, kuid hetkel seisab see veel riiulil, sest öeldakse, et kirjanik peaks pärast raamatu valmimist jätma selle kuueks kuuks seisma ja siis uuesti üle vaatama.

See on romantiline novell kolmanda maailmasõja puhkemisest ja tegevus toimub Eestis ning lähiriikides. Kirjutamise kõrvalt tutvus Craig Rawlings aga mitmete Eestis elavate ameeriklastega, kes said peagi aru tema laialdastest teadmistest ärist ja juhtimisest ning palusid talt abi oma siinsete ettevõtete juhtimiseks. Nii algas tema konsultanditöö, mille käigus on ta aidanud firmadel koostada äriplaane ja andnud nõu välisturgudele minekul.

"Peamine viga, mille Eesti juhid teevad, on see, et nad tahavad hoida kogu kontrolli enda käes, ei usalda välismaal firmat avades kohalikku juhti. Samas on kohalikel ettevõtjatel hädavajalik leida partnereid välisriikidest, sest Eesti on väga väike maa, kõige jaoks ei jätku inimesi ega teadmisi. Näiteks on Eestis väga häid IT insenere, kuid nende teadmiste müügiks vajalike oskustega inimesi napib. Juhul kui IT-tooteid aga õigesti ei turustata, tõrjutakse need turult kõrvale. Kunagi kasutati laialdaselt kirjutamisprogrammi WordPerfect, kuid nüüd on kõigis arvutites Word, sest Microsofti turundus oli konkurendist tugevam."

Rawlings tunneb end ka tehnikamaailmas hästi. Ka on tema praeguse ettevõtte E-Pargi eesmärk eksportida teistesse riikidesse Eesti mobiilset parkimissüsteemi. Sellel teemal Rawlings siiski pikemalt rääkida ei soovi, sest läbirääkimised on mitmetes riikides pooleli.

"Ma ei armasta tühje sõnu ning minu arvates on ebaprofessionaalne rääkida asjadest enne, kui need pole täielikult valmis ja lepingud allkirjastatud," ei taha Rawlings tulemuste avalikustamisega kiirustada.

Mobiilse parkimise mudeli müük nõuab põhjalikke turu-uuringuid ja läbirääkimisi nii valitsuse kui ka ettevõtete tasandil. Rawlings on näinud teiste ettevõtete kogemusetest, kes on sellega enne ebaõnnestunud, et kiirustamisega siin edu ei saavuta. Eestis on mobiilse parkimise süsteem edukalt käivitunud, kuid kahjuks pole teistes riikides see nii kiirelt omaks võetud.

Märksa jutukam on Rawlings, tutvustades oma tegevust Eesti Ameerika Tööstuskojas (ACCE), mille presidendiks ta möödunud aastal valiti. Ka teised tema suhtlemisoskusega kokku puutunud organisatsiooni liikmed pole kiitusega kitsid. ACCE juhatuse liikme ja Advokaadibüroo Hansa Law Offices juhi Ain Kabali arvates on suutnud Rawlings presidendina muuta Ameerika-Eesti Tööstuskoja ühenduseks, kelle arvamusega huvigrupid arvestavad.

"Craig Rawlingsil on enam otsekohesust kui keskmisel eestlasel ja seetõttu on tema tegevused efektiivsemad. Ta püüab alati enne jõuda asja tuumani ja siis alles küsimus lahendada. Samas jääb ta suhtlemises alati sõbralikuks, vahetuks ja rõõmsameelseks," hindab Kabal tema oskust viia oma ideid soovitud inimesteni.

Ka tuleb Ain Kabalile meelde üks lõbus olukord, kus lõi välja Rawlingsi kirjamehe anne. Nimelt toimus üks ACCE juhatuse arvamustevahetus e-posti teel ja Craigi algatuse najal vahetas lõpuks kogu ACCE juhatus omavahel mõtteid värssides.

Kohtusin Craigiga kolm aastat tagasi, töötades Prisma Prindis, kus ta aitas meil püsti panna ekspordiprogrammi. Ka hiljem meie kontakt jätkus, sest sobisime teineteisega ka isikuomadustelt. Craig on tagasihoidlik, kuid samas aus ja usaldusväärne.

Samas on tal hindamatu ärikogemus ja võime vaadata Eestis toimuvat teise pilguga, mis on vajalik värskendus siin tekkinud ja süvenenud arusaamadele.

Kahjuks ei toimi meil paljud asjad sama kiiresti kui Ameerikas. Näiteks on meil juulis kombeks puhata, mistõttu äritehingud on madalseisus ja riigiametites paberid ei liigu. Ameerikas ei ole sellist tuntavat vahet, seal on üldse kombeks puhata vaid kaks nädalat.

Ka ei vasta tema puhul meil levinud stereotüüp pinnapealsest ja lärmakast ameeriklasest tõele. See on tegelikult täiesti vale arvamus.