Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ELi liidrid leppisid lahja teenustedirektiiviga
Kauavaieldud teenustedirektiivil on lootust sel aastal jõustuda. Ülemkogu otsustas, et komisjon esitab 4. aprilliks direktiivi eelnõu, mis rajaneb Euroopa Parlamendis paar kuud tagasi heaks kiidetud lahjendatud variandil. Ehk siis vanade ELi riikide survel on sealt eemaldatud päritoluriigi printsiip, mis ei luba teises ELi riigis teenuseid osutada päritolumaa seaduste järgi.
"Euroopa Parlamendi ettepanekud tuleb nüüd rakendada praktikas," ütles ELi eesistujamaa Austria kantsler Wolfgang Schüssel.
Eesti peaminister Andrus Ansip pidas teenustedirektiivi lülitamist ülemkogu lõppjäreldustesse väga positiivseks. "See annab avalikkusele tugeva signaali, et Euroopa Liidul on kindel eesmärk ühise siseturu loomine lõpule viia. Eesti on kogu aeg toetanud teenustedirektiivi kiiret vastuvõtmist. Kui me praegust võimalust ära ei kasuta, siis võib selle direktiivi vastuvõtmine lükkuda mitu aastat edasi," ütles ta.
Et teenused moodustavad 70% ELi majandusest, siis aitab teenustedirektiiv ka sellisel kujul parandada riigipiire ületavat konkurentsi teenuste osutamisel.
Teiseks lepiti kokku, et hakatakse looma ühist energiapoliitikat, mis tagaks ELi ühtse energiavarustuse, parandaks konkurentsivõimet ning oleks keskkonnasõbralik. Uutel riikidel ei õnnestunud saavutada aga energia- ja välispoliitika omavahelist sidumist.
Andrus Ansip väljendas rahuolu energiapoliitika kokkulepete suhtes. "Nii nagu muudes valdkondades, on ka energiapoliitikas oluline avatud turu loomine Euroopa Liidus," ütles Ansip. "Et Balti riigid moodustavad tänase päevani elektrienergias nii-öelda eraldi saare, on nii konkurentsivõime kui ka energiajulgeoleku suurendamiseks vajalik Balti turu ühendamine muu Euroopaga."