Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keskpank spekulandi teenistuses

Romet Kreek 27. märts 2006, 00:00

Kas mäletate veel 1998. aasta Aasia või Vene kriisi? Aasia tiigermajandused koos finantsturgude ja valuutadega kukkusid kokku. Venemaa võlakirjaturg kukkus kokku ja valuuta devalveerus.

Kes on süüdi? Süüdlasi ei tule kaugelt otsida - välismaised spekulandid, võib-olla ka pangad. Kuid kas ainult nemad?

Kahtlemata elasid need riigid üle võimete, seal olid struktuursed probleemid. Tuleviku nähti ülioptimistlikult.

Kuid need kriisid on vaid tagajärg ja kas pangad ja spekulandid on ikka sedavõrd süüdi? Pangad tahavad teenida kasumeid, spekulandid samuti.

Globaalses kapitalismis, kus kapital liigub piiranguteta üle maailma, võivad süüdlaseks olla tahtmatult hoopis suvaliste riikide keskpangad.

Selleks, et saaks spekuleerida, peab olema kapitali. Kui kapitali on vähe, siis laenatakse seda juurde. Ja kui on võimalus, laenatakse raha juurde sealt, kus see on kõige odavam, ning paigutatakse sinna, kus oodatav tulu on kõrge, võrreldes riskiga.

Jaapani majandus kukkus deflatsioonilisse kriisi. Jaapani keskpank lasi majanduse elavdamiseks intressi nullilähedaseks. Kui keskpangad alandavad intressi, peaks see kasvatama raha pakkumist. Paraku ei liikunud see raha Jaapani majandusse, vaid kõikjale üle maailma laiali. Keskpankade tegevuse tagajärjel tekivad mõne mulli päästmise asemel mullid kusagil mujal, kuhu voolab heldelt jagatav raha. Selle, asemel, et laenuraha oleks läinud Jaapani kommertspangalt Jaapani tarbijale ja seeläbi tarbimisse, läks raha hoopis laenuna Lõuna-Korea kommertspanka. Jaapani tarbija lihtsalt ei vajanud laenu. Jaapani kommertspank oleks teeninud Jaapanis väiksemat tulu kui Lõuna-Korea pangale laenates. Lõuna-Korea pank ostis odava laenu eest Lõuna-Korea suurettevõtetele raha laenamisega võrreldes "riskivabu" Vene valitsuse võlakirju. Sel teel tekib liigne likviidsus kusagil mujal, kus see pidanuks tekkima. Samuti aetakse varade väärtused uskumatutesse kõrgustesse. Nüüd piisab, et miski muutub vastupidiselt ootustele, ja algab vastupidine ahel. Likviidsus hakkab vähenema. Pank üritab müüa kukkuvaid Vene valitsuse võlakirju, põhjustades veelgi madalama hinna ja ahelreaktsiooni. Jaapani pank saab teada, et Lõuna-Korea pank on tegelenud riskantsete rahapaigutustega Venemaale ega soovi enam laenu pikendada. Lõuna-Korea pank võib sattuda raskustesse. Jaapani kommertspank peaks kandma maha halva laenu Lõuna-Korea pangale. Jaapani kommertspanka usaldatakse vähem, ta saab tegevuseks vajaliku raha Jaapani keskpangalt.

Ma jätsin näitest ära hedge-fondid, kes saavad raha pankadelt ja paigutavad seda jumal teab kuhu edasi. Eelkirjeldatud jamade tõttu satub raskustesse USA hedge-fond. USA keskpank paanitseb ja üritab fondi päästa, lastes muu seas intressi järsult madalamale. Ja kogu tsükkel saab uuesti alata. Seekord, kui intress piisavalt madal ja ligipääs odavale rahale soodsam, on raha allikaks kommertspankade kaudu USA keskpank.

Miks läheb varade müügiks ja likviidsus halveneb? Riskitunnetus võib muutuda. Nägemus muutub negatiivsemaks - parem müüa. Kui varad on hästi teeninud, siis miks mitte võtta raha välja, kuni veel on küllalt likviidsust? Finantseerimine võib muutuda kallimaks ja seetõttu teenistus väiksemaks. Ei saa välistada tagatiste sundlikvideerimist, sest keegi on juba varasid müümas.

Jaapani keskpank on olnud aastakümneid odava raha allikaks.

Varem polnud küll intressid nullilähedased, kuid mujal olid intressid oluliselt praegustest kõrgemad. Jaapan võib olla teel inflatsiooni taasavastamisele. Tarbijate ja säästjate ootused võivad muutuda. Tarbimine kasvab, hinnad hakkavad tõusma ja keskpank peab seda pidurdama intressi tõstes. Muide, USA keskpank võitleb juba mõnda aega oma maal inflatsiooniga intressi tõstes.

USAs oli pankadele "riskivaba" teenimisvõimalus. Võtta USA keskpangalt paariprotsendise intressiga laenu ja osta selle eest pea viieprotsendise tootlusega pikaajalisi valitsuse võlakirju. Nüüd on see pidu intressitõstmise tõttu läbi, see äri enam ei toimi.

Kuid ega äri jää ajamata, leitakse uued raha leiukohad või uued head rahaparklad. Selleks on olnud USA kinnisvara, Shanghai kinnisvara, Google'i aktsia, Island. Muide, Islandi kroon on on 2001. aasta lõpust tõusnud 60 protsenti, aktsiaturg 378 protsenti. Islandi keskpank jahutab majandust, USA pangad ja fondid tõmbavad raha Islandist välja. Pangad ei saa enam laenu, isegi Islandi valitsus ei suutnud võlakirju müüa. Kuid USA ja veel palju kohti meenutavad üha enam Islandi.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing