Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kinnisvarabuum jõudis eelmise aasta lõpul ka Viljandi maakonda

Enn Tosso 27. märts 2006, 00:00

Uus Maa Viljandi büroo juhataja Reet Raudsepp tunnistab, et Viljandimaa kinnisvaraturg on hetkel väga põnev. "Kinnisvarabuum, mis Tallinnas on võib-olla juba läbi saamas, on Viljandisse just kohale jõudnud," ütleb ta.

Kinnisvarabüroo seisukohalt on olukord tema sõnutsi kahtlemata väga huvitav. "Kui seni oli Viljandi väike uinuv linnake, siis nüüd on nõudlus mitu korda suurem kui pakkumine ja kinnisvara hinnad tõusnud isegi põhjendamatult kõrgele," räägib ta.

Näiteks viljandlane Maarika Hammer müüs Viljandis kaks kapitaalremonti vajavat korterit, ühe 200 000 ning teise 290 000 krooni eest. Müüki pani Hammer korterid septembris ning tehingud vormistati veebruaris. Tema sõnutsi oli huvilisi väga palju, ent tehing võttis aega kuna korteritel olid peal üürilepingud.

Kiire hinnatõusu ajal korterite müümist põhjendab Hammer sellega, et korterid vajasid kapitaalset remonti, kuid tal endal käis kinnisvara ülalpidamine üle jõu. Kahe korteri eest saadud 490 000 krooniga jäi Hummer rahule.

Tänu korterite nappusele Viljandis on hoogu võtmas ka arendus, mis seni puudus. Huvi uute korterite vastu on tohutu suur.

Näiteks Väike 12/14 korterelamu vastu on huvi eelkõige just väljastpoolt Viljandit. Raudsepa sõnul ostavad sinna korteri inimesed, kes on olnud varem Viljandiga seotud. Tema hinnangul on Viljandi eeliseks eelkõige järv ja ilus looduskeskkond, samuti meelitavad kultuurüritused.

Suurim hinnatõus oli korteritel, sest maju Viljandis praktiliselt müügis ei olegi. "Viljandi inimesed ei kipu maju müüma," osutab ta. Samas korterite ruutmeetri hinnad algavad uutel majadel 12 000 kroonist ning küünivad 16 000 kroonini ruutmeetri kohta.

Kummaline on seejuures, et vanade paneelmajade hinnad on kohati samal tasemel, ulatudes isegi 15 000 kroonini ruutmeetri koha. "See näitab, et just korterite vastu on huvi meeletu suur ning pakkumine väike," räägib Raudsepp.

Markee Kinnisvara tegevjuht Reigo Rannu kinnitab samuti, et meeletu hinnatõus algus just eelmise aasta oktoobris. Näiteks kui kolmetoaline korter maksis oktoobris 350 000, siis aasta lõpus jõudis hind 500 000 kroonini.

Viimase poole aastaga on hinnatõus olnud üle 50 protsendi. "Inimesed lihtsalt aktsepteerivad selliseid hindu," sõnab Rannu. "Ent nii kaua, kui ostja on veel nõus, niikaua selliste hindadega tehinguid ka tehakse," möönab Rannu.

Tema hinnangul tuleb palju ostjaid just maakonnast Viljandisse, samuti on ostjateks noored, kellel varem polnud võimalust laenu saada, ning loomulikult inimesed, kes vahetavad väiksema korteri suurema vastu. Välismaalaste osakaal on suhteliselt väike. Rannu toob välja, et trendiks on osta maakodu.

Hind sõltub kaugusest Viljandist, eelistatud vahemaaks on kuni 15 kilomeetrit.

"Aasta-aastalt see aktsepteeritav kaugus aga kasvab," sõnab ta. Heas korras maamaja maksab kuni pool miljonit krooni. Viljandisse rajatud uutest korteriprojektidest on üks esimesi Väike tänav 16, kus on kuueteist korteriga uus maja, millest viis korterit on müümata. Hind on praegu 17 000 krooni ruutmeeter.

Uus Maa Viljandi büroo juhataja Reet Raudsepp osutab, et investeerimise eesmärgil otsitakse eelkõige vanalinna lagunenud maju, mida renoveerida. Nende juures on eelkõige oluline, et majal oleks ajaloohõng juures. Samas on selliseid pakkumisi väga vähe.

Samuti on investoritel huvi arenduspiirkondade vastu, ent tihti põrkavad nad mitmete takistuste vastu.

Näiteks ei soovi vallad tihedat asustust, kruntide miinimumpiiriks on 5000 ruutmeetrit, seega ei tasu arendajal see ära, osutab Raudsepp.

Linna ümber hakkab siiski vaikselt eramuid kerkima. Kallima maja jaoks siiski kiirelt ostjat ei leia. Ta osutab, et kahe või kolme miljoni kroonist maja müüa on keeruline. Seepärast oleks Raudsepa hinnangul kõige nõutavam kaup odavamad ökomajad. Üks selline projekt on lähiajal ka tulemas.

Maad on pakkumisel küll, ent kuum teema see pole. Maa ruutmeeter maksab linna piiril ligikaudu sada krooni ruutmeetri kohta. Kõik sõltub sellest, kas krundil on kõrghaljastus.

Raudsepp toob välja, et klient ostab eelkõige ökomaju, mis asuvad linnast paar kilomeetrit väljas ning on taskukohased ka noorele perele. "Noortele on miljon krooni tihti valuläveks, üle selle ei hakka hammas peale," räägib ta. Tihti on ostjateks inimesed, kes töötavad mujal.

Suurim nõudmine on Viljandis just ühe- ja kahetoaliste korterite järele. Ühetoalise mugavustega korteri hind on tõusnud kuni 420 000 kroonini. Kahetoaliste hind küünib kuni 590 000 kroonini. Suuremate korterite vastu on huvi väiksem.

Eelistatakse heas seisukorras remonditud kortereid, kuid eelkõige sõltub hind asukohast. Eelistatuimad on kesklinn ja Männimäe piirkond, vähem soovitud piirkonnad on Paala piirkond ja Kantreküla.

Remonti vajavad eramud kesklinnas maksavad kuni 1,3 miljonit krooni, heas korras majad maksavad 2,3 miljonit krooni. Keskmise hinnaga remonti vajavate eramute vastu on huvi suur, müüakse tavaliselt 3-4 kuuga. Üle miljoni krooni maksvate uute eramute müügiperiood on kuni aasta.

Krunte soovitakse samuti osta, kinnistu puhul jäävad hinnad tasemele 300 kr/m2.

Viimasel ajal on populaarseks muutunud suvilad, eriti need, kus on võimalik elada aasta ringi. Hinnad jäävad vahemikku 300 000-530 000 krooni. Kaugus Viljandist ei tohiks olla üle 17 kilomeetri. Maakohtade kortereid ostetakse kõige rohkem Viiratsi ja Ramsile, kuna need asuvad Viljandi lähedal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing