Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lahkumisvestlusest saab olulist teavet
Lahkuvad töötajad võivad olla sinu parimad kriitikud, kui sa tead, kuidas neid kuulata.
Kui töötaja lahkub ettevõttest omal algatusel, soovib arukas tööandja teada - miks? Lahkumise tegelikku põhjust ei pruugi teada saada lihtsa viieminutilise jutuajamise käigus ega ka rutiinse küsimustikuga.
Lahkumisintervjuud annavad arusaamise organisatsiooni probleemidest, mida saab muuta. Kulukad probleemid, nagu tööjõu voolavus, kehv koolitus ja kohatu palgaskaala, tulevad esile ja neid saab hakata muutma.
Lahkumisintervjuu tulemuslikkus oleneb eelkõige intervjuu läbiviija kvalifikatsioonist ja kogemustest just seda tüüpi intervjuude läbiviimisel. Intervjueerija peab keskenduma pigem lahkuja arvamuste väljatoomisele, mitte aga ettevõtte teatud tavade ja poliitika selgitamisele ja õigustamisele.
Saadav informatsioon peab jääma konfidentsiaalseks ja info andjale peab tagama anonüümsuse. Vastasel juhul ei räägi intervjueeritav tõtt, sest kardab kahjustada ennast või oma töökaaslasi.
Tihtipeale kiputakse lahkumisintervjuusid nägema ühe mehaanilise osana lahkumisprotsessist, kus töötaja tagastab krediitkaardid ja tööruumi võtmed, või kohana, kus vaadatakse läbi edaspidised toimimise reeglid või antavad soovitused.
Tegelikult on lahkumisintervjuud kõige kasulikumad just organisatsiooni arvamusuuringute jätkuna, kus lahkujad annavad juhtkonnale informatsiooni sellest, kuidas nemad näevad, mis on tipp-, keskastme- või vahetute tööjuhtide poolt hästi tehtud ja mis on kehvasti.
Üksikvastuste pinnal kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei ole õige. Individuaalsed arvamused tuleks koguda, analüüsida ja tõlgendada, sest üksikud väljaöeldud kurtmised ei pruugi kajastada tegelikku probleemi.
Lahkumisintervjuude programmide läbikukkumise põhjustabki tavaliselt ebaadekvaatne raporteerimissüsteem ja kvalifitseeritud intervjueerija puudumine.
Autor: Anna Tammerik