Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Loovast mõtlemisest saab probleemi lahendamisel abi

Piret Bristol 27. märts 2006, 00:00

Probleemide lahendamisel on vajalik nii loov kui ka kriitiline mõtlemisviis. Esmalt on vaja analüüsida informatsiooni ja genereerida ideid, seejärel valida ning ellu viia parim lahendus ja lõpuks hinnata lahenduste tulemuslikkust.

Tavapäraselt ei ole üks inimene võimeline võrdselt hästi mõtlema kriitiliselt ja loovalt. Enamik meist kaldub eelistama ühte või teist.

See tuleneb isiksuse tüübist ega ole väljakujunenud inimeste puhul kergesti muudetav. Sageli on kolleegi erineva mõtlemise ning käitumisega raske leppida ning arusaamatused erinevate mõtlemistüüpide esindajate vahel vältimatud.

Ühel hiljutisel meeskonnaarendamise koolitusel läksid ägedalt vaidlema kaks kolleegi, esimene esindas loovat mõtlemist ning proovis teisele selgitada, et tema valdkonnas pole võimalik süstemaatiliselt infot edastada, seda peab lihtsalt tunnetama.

Teine, kes esindas analüütilist mõtlemist, ründas ägedalt, kuna leidis, et esimene saboteerib firma arengut ja seetõttu jääb hulk raha saamata. Kriitilise mõtlemistüübiga kolleegil oli pea võimatu mõista, millest loova mõtlemisega kolleeg rääkis. Tema meelest tuleb teha seda, mis firmale oluline on.

Probleem jäi õhku rippuma. Koolitajatena proovisime aidata mõlemal aru saada, et ei saa inimeselt nõuda seda, mida temas pole. Küllap on paljud kogenud sarnaseid arusaamatusi kolleegide vahel.

Muudatustega kohanemine sõltub paljus loova mõtlemise olemasolust organisatsioonis. Mida siis teha, et loov mõtlemine oleks firmas tasakaalustamas analüütilist?

Uudishimu viib edasi. Loovad inimesed tahavad teada palju igasuguseid asju, lihtsalt teadmise pärast. Küsimus "Miks sa tahad seda teada?" tundub veider loovale inimesele, kes tõenäoliselt vastab: "Sest ma ei tea vastust!"

Teadmised pakuvad naudingut ning on sageli kasutatavad kummalisel ning ootamatul viisil. Parimad ideed tulevad hästi varustatud mõistusest. Miski ei teki eimillestki. Loovad inimesed tahavad teada, miks. Uudishimuliku inimese miks-küsimused on osa tema positiivsest eluhoiakust. See võib teistele tunduda ähvardavana, sest paljusid asju tehakse sellepärast, et ollakse nii harjunud.

Ühte lattu tuli tööle uus esmatasandi juht. Ta hakkas uurima, miks võtavad toimingud märksa rohkem aega, kui mõistlik oleks. Selgus, et lihtsalt ollakse harjunud ebaökonoomse tegutsemisega.

Inimesed käisid laos päeva jooksul maha kilomeetreid, sest nii oldi harjutud. Uus juht hakkas esitama küsimusi ning tegi ettepanekuid töökorralduse muutmiseks. Asjad hakkasid siiski lõpuks aegamööda muutuma.

Konstruktiivne rahulolematus on positiivne entusiastlik rahulolematus, mis peegeldab mõtlemist: "Ma tean, kuidas seda paremini teha." Konstruktiivne rahulolematus on vajalik loovaks mõtlemiseks, sest kui sa oled rahul kõigega viisil, nagu see on, siis ei taha sa ka midagi muuta.

Konstruktiivse rahulolematuse tunnus on väljakutsete nautimine. Loovad inimesed tahavad katsetada oma piire ning probleemide piire. Nad ei anna kergesti alla.

Uskumus, et kõik probleemid on lahendatavad. Loovad mõtlejad usuvad, et alati on võimalik midagi teha, et probleem lahendada. Kui probleemid lahendatakse aja ja energia pühendamisega, on vähe asju, mis pole võimalikud.

Paindliku hinnangu ja kriitilisuse võime. Paljud uued ideed tunduvad imelike ning veidratena. Alles hiljem muutuvad nad ilmselgelt headeks. Seepärast on looval mõtlejal vaja paindlikult hinnata uusi, esmapilgul veidraid ideid.

Paljud meie igapäevased tööriistad, mida me praegu kasutame, said rünnaku ohvriks, kui neid esmakordselt tutvustati. Alumiiniumpotid? Keegi ei taha neid. Teflonpannid? Neid ei õnnestu kunagi müüa. Kustutuskummid pliiatsi otsas? See julgustab ainult hooletust. Arvutid? Neid saab müüa ainult mõned, miks neid üldse teha.

Probleemid on huvitavad ning emotsionaalselt motiveerivad. Paljud inimesed pööravad pea ära, kui probleemi näevad. Nad ei taha tunnistada, et probleem on olemas. Pidevalt probleeme vältides jõutakse kriisidesse ja stressi.

Loovad inimesed näevad probleeme kui väljakutseid. Probleemide lahendamine on nende jaoks lõbus, õpetlik ja tasuv.

Ühes firmas töötab projektijuht, kes naudib raskeid olukordi. Tema meeskond on aga stressis, sest nende jaoks on probleeme liiga palju ja need tunduvad keerulised.

Juht aga läheb igal hommikul rõõmuga tööle, sest ta saab energiat võimalusest lahendada uusi probleeme. Ta saab kasutada probleemide lahendamisel oma loovat mõtlemist, kuid kahjuks tema meeskond ei toeta teda.

Ülalkirjeldatud hoiakute toetamine loob soodsa pinnase loovuse avaldumiseks. Kui loovalt inimeselt nõuda nii ideede genereerimist, lahenduste väljamõtlemist kui ka nende elluviimist, võib see loovuse hävitada. Sama juhtub, kui inimene, kes naudib tegutsemist ja asjade lõpuleviimist, pannakse rolli, kus ta peab uue idee loomisega tegelema.

Soovitav on selgitada, kes meeskonnas erinevaid tüüpe esindavad, ning jagada tööülesanded vastavalt sellele, mis kellelgi paremini välja tuleb. Energiat ja tulemuslikkust on selliselt töötavas meeskonnas enam kui nendes, kus inimesed närivad läbi pähkleid, milleks neil hambaid pole.

Väga oluline on mõistva atmosfääri loomine meeskonnas. Rahumeelne erinevuste kooseksisteerimine annab parima tulemuse.

Emotsionaalse intelligentsuse oskuste omandamine on tõhus viis, kuidas õppida mõistma ja hindama kolleegide erinevat mõtlemist ja käitumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:11
Otsi:

Ava täpsem otsing