Tallinnas napib laopindu

Lao- ja tootmispindade turul valitseb jätkuvalt müügipakkumise nappus.

See tuleneb majanduslikult edukast 2005. aastast. Prognoosida saab jätkuvat hinnatõusu ka 2006. aastal, kuna eelnev majandusaasta ning usk helgesse tulevikku tiivustab kapitali omajaid.

Ostjatepoolne surve annab müüjatele võimaluse küsida hinda, mis on nn homsed hinnad ehk tehinguid tehakse usus, et kinnisvara on kindel ning hea investeering.

Erilise fenomenina saab välja tuua 2005. aasta teisel poolaastal toimunud ehitushindade järsu kasvu ning kvaliteetse tööjõu nappuse mõningast mõju uutele planeeritavatele lao- ja tootmispinna arendustele. Sellest hoolimata on enamik planeeritust ellu viidud ning vähesed on pööranud pilgud üüriturule.

Üüriturul püsivad üürihinnad endised ehk pole täheldada suuremaid muudatusi, kuid on erandeid. Üldine täituvus on hea, nõudlus ületab ka siin valdkonnas selgelt pakkumist. Julgelt võib väita, et kõik läheb kaubaks.

Päris muutusteta üüriturg siiski polnud, esile saab tõsta ettevõtete vajadust olla parema ning kvaliteetsema tootmis- ja laopinna üürnik.

Põhjustena saab ära tuua tihenevat konkurentsi kasvaval turul, kus võitlus selgelt eristuva ning meeldejääva imago pärast on jõudnud nn rohujuure tasandile. Soov olla kvaliteetsem, kiirem, ilusam, parim vähemalt omas valdkonnas on ettevõtetele piisavalt tugev argument, et suurendada lao- ning tootmispinna püsikulusid.

Teine põhjus, miks valitakse kõrgema üürihinnaga ning kvaliteetsem pind on Euroopa Liidu direktiivid, mis on sundinud paljusid ettevõtteid asukohta vahetama, ühinema teistega ning seda kõike põhjusel, et täita uusi normatiive.