Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar

27. märts 2006, 11:18

Eesti Panga majanduspoliitiline kvartalikommentaar käsitleb kokkuvõtlikult Eesti majanduse arengut 2005. aastal ning ka käesoleva aasta alguses.

• 2005. aastat iseloomustas kiire majanduskasv, tööturu üle ootuste positiivne areng ning ettevõtete ja eraisikute suurem kindlus tuleviku suhtes. Teise poolaasta hoogsat majanduskasvu toetasid ekspordi kasv ja kinnisvarasektori areng. 2006. aasta alguseesialgsed andmed viitavad tööstustoodangu ja ekspordi jätkuvalt kiirele kasvule.
• 2005. aasta keskmine tarbijahindade kasv oli 4,1 protsenti. 2006. aasta alguses kiirenes inflatsioon 4,6 protsendini, mis teeb euroga liitumiseks vajaliku inflatsiooninõudetäitmise varasemast keerulisemaks.
• Jõuline majanduskasv tagas valitsuse tulude kiire kasvutempo ning mitmete maksudelaekumine ületas prognoositud taseme. 2005. aasta riigieelarve ülejääk jäi 2004. aastatasemele, moodustades ligi 1,8 protsenti SKP-st. Arvestades kiirenenud majanduskasvu, oleks eelarve ülejääk pidanud olema eelnevatest aastatest tunduvalt suurem.
• Pankade varad kasvasid eelkõige eraisikute kinnisvaralaenude toel. Eelmise aasta lõpus moodustasid eluasemelaenud ligi kolmandiku pankade varadest. Seoses intressimääradetõusuga euroalal olid eurodes võetud eluasemelaenude intressimäärad veebruaris 2006 eelmise aasta oktoobriga võrreldes keskmiselt 0,5 protsendipunkti kõrgemad (3,7 protsenti veebruaris).
• Oluline on tagada Eestis majanduskeskkonna areng, mis looks tingimused Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmiseks võimalikult kiiresti ning aitaks vähendada majanduse ülekuumenemise ohtu – pidurdamaks survet palgakasvu tõusuks ja kinnisvara edasist kiiret hinnatõusu juba praegu ülehinnatud turul.

<B>MAAILMA MAJANDUS

Euroala intressi määrad hakkasid tõusma</B>

USA ja euroala 2005. aasta majanduskasv jäi oodatust väiksemaks, ulatudes vastavalt 3,1 ja 1,7 protsendini. Kiirelt tõusnud naftahindade tulemusena kerkis inflatsioon USAs nelja ja euroalal 2,4 protsendini. Euroala majandusaktiivsuse elavnemine ning hoogustunud inflatsioon tõid kaasa vajaduse tõsta Euroopa Keskpanga baasintressimäära. Kuigi intressimäärasid tõsteti detsembris ja märtsis kokku 0,5 protsendipunkti võrra, soodustab euroala intressitase endiselt majandusaktiivsust.

<B>EESTI MAJANDUS

Tugev eksport soodustas majanduskasvu</B>
Eesti majanduskasv ulatus 2005. aastal 9,5 protsendini, seda tänu Eesti peamiste ekspordipartnerite Soome ja Rootsi kiirenenud majanduskasvule ning püsivalt suurele sisenõudlusele Eestis.

2005. aasta keskmine inflatsioon oli 4,1 protsenti, mis oli kooskõlas Eesti Panga sügisprognoosiga. 2006. aasta alguses kiirenes inflatsioon oodatult 4,6 protsendini, mis teeb euroga liitumiseks vajaliku inflatsiooninõude täitmise varasemast keerulisemaks. Tarbijakorvi maksumust mõjutas oluliselt eluasemega seotud teenuste hind: näiteks veevarustuse, kanalisatsiooniteenuse ning soojusenergia hinnad tõusid mulluse jaanuariga võrreldes 8,7 protsenti. Kallinenud kütusehindade mõjul suurenesid transpordikulutused ligi 11 protsenti. Hinnakasvu märgatavat aeglustumist ei ole oodata enne suve. Inflatsiooni peamisteks riskivaldkondadeks on kütuse, gaasi ja soojusenergia hinnad.

<B>Tööpuudus madalaim pärast 1995. aastat</B>
Tööturunäitajad paranesid eelkõige tänu uute töökohtade loomisele kaubanduses ja kinnisvarasektoris. Tööpuudus oli 2005. aastal 7,9 protsenti (töötute arv 46 500) ning hõive kasvas aasta kokkuvõttes kaks protsenti. Tööjõukulud kasvasid kooskõlas suurenenud tootlikkusega.

<B>Jooksevkonto puudujääk alanes visalt</B>
Soodsate ekspordivõimaluste toel jätkas Eesti kaubaeksport hoogsat kasvu. Kaupade ekspordi kasv kiirenes 32 protsendini (*1). Eesti eksport kasvab kiiremini kui meie peamiste kaubanduspartnerite import, mis tähendab Eesti ettevõtete väljavaadete jätkuvat paranemist sihtturgudel.

Sissetulekute suurenemise tulemusena kasvas kodumajapidamiste kasutatav tulu märkimisväärselt kiiremini kui eratarbimine. Sellest hoolimata oli sisenõudluse kasv liiga kiire ja jooksevkonto puudujääk vähenes visalt. Ekspordikasvu ületav impordikoguse suurenemine tingis väliskaubanduse tasakaalu jätkuva halvenemise ligi 711 miljoni krooni võrra. Jooksevkonto puudujääk moodustas 10,5 protsenti SKPst. Absoluutväärtuses oli puudujääk 17,3 miljardit krooni ehk 4 protsenti väiksem kui 2004. aastal.

<B>Ettevõtted investeerisid senisest enam</B>
2005. aastal kasvasid nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete investeeringud. Ettevõtete osakaal investeeringute kasvus oli varasemast suurem. Samas läks ligikaudu pool ettevõtete investeeringute mahust kinnisvarasse. Elamuehituse järjekordset hoogustumist toetas lisaks ettevõtete investeeringutele ka eraisikute suurenenud optimism ning kodumajapidamiste sissetulekute kiirem kasv.

Tugevatena püsivad majanduskasvu väljavaated toetavad investeerimisaktiivsuse kestmist ka lähikuudel. Kuigi Euroopa Keskpanga baasintressimäärade jätkuv tõstmine on ülimalt tõenäoline, on see turuosaliste kinnitusel juba arvesse võetud ning ei suuda ekspertide hinnangul turgu oluliselt ohjeldada.

<B>Pensionide kiire tõus</B>
Keskmine brutopalk kasvas teisel poolaastal keskmiselt 11,8 protsenti, mis koos 2,4 protsendi võrra kasvanud hõivega suurendas palgatulusid. Eraisikute kasutatavat tulu suurendas ka tulumaksumäära alandamine. Keskmise pensioni kiire kasv oli seejuures veelgi muljetavaldavam: 8,5 protsendilt esimesel poolaastal 18,3 protsendini aasta teisel poolel. Osalt ka seetõttu oli eratarbija kindlustunne viimastel kuudel läbi aegade kõrgeim.

<B>Riigieelarve endiselt ülejäägis</B>
Prognoositust kiirem majanduskasv tõi kaasa maksutulude jätkuva ülelaekumise. Kokkuvõttes laekus maksutulusid planeeritust ligi 1,2 miljardit krooni enam ning vaatamata lisaeelarvele, moodustas valitsemissektori vahendite ülejääk aasta kokkuvõttes ligi 1,8 protsenti SKPst. Seega jäi riigieelarve ülejääk praktiliselt 2004. aasta tasemele. Arvestades kiirenenud majanduskasvu, oleks eelarve ülejääk pidanud olema eelnevatest aastatest tunduvalt suurem, et paremini tasakaalustada suurt sisenõudlust.

<B>Laenuintressimäärad tõusuteel</B>
Seoses intressimäärade tõusuga euroalal olid eurodes võetud eluasemelaenude intressimäärad veebruaris 2006 eelmise aasta oktoobriga võrreldes keskmiselt 0,5 protsendipunkti kõrgemad (3,7 protsenti).

Eraisikute ja ettevõtete laenud ning liisingud kasvasid neljandas kvartalis rekordilise 13,9 miljardi krooni võrra, mis ületas kolmanda kvartali kasvu 3,5 miljardi krooniga.

Kinnisvaraturu hindade kasv kiirenes 2005. aasta lõpus: Statistikaameti andmetel tõusis elamispindade ostu-müügihind neljandas kvartalis aasta arvestuses 45 protsenti (kolmandas kvartalis 37 protsenti). Kinnisvarahindade kasv 2005. aastal ületas sissetulekute kasvu, mis võib tulevikus kaasa tuua raskusi laenude ja laenuintresside tasumisel.

Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmist arvestades ei ole kokku 0,5 protsendipunktiline tõus kuigivõrd mõjutanud kodumajapidamiste laenude ja laenuintresside tagasimaksmise võimet praeguse hoogsa majandus- ja palgakasvu puhul. Samas võib mõningate kodumajapidamiste olukord pingestuda, kui intressimäärad tõusevad madalaimatelt tasemetelt rohkem kui kolme protsendipunkti võrra. Näiteks suureneb keskmisele laenuvõtjale igakuine laenu tagasimakse eluasemelaenu intressimäära 2,5 protsendipunktilise kasvu korral ligikaudu 30 protsenti.

<B>Majanduspoliitika eesmärk: täita euro inflatsioonikriteerium</B>

Majanduspoliitika eesmärk on tagada Eestis majanduskeskkonna areng, mis looks tingimused Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmiseks võimalikult kiiresti ning aitaks vähendada majanduse ülekuumenemise ohtu. Nende eesmärkide täitmine eeldab järgmist.

1) 2006. aasta eelarve ülejääk peab protsentuaalselt olema sama suur kui 2005. aastal. Vältida või vähendada tuleb sisenõudlust suurendavaid majanduspoliitilisi samme. Näiteks riigieelarve ülejääk on otstarbekas suunata reservi, mitte kiirendada niigi tugevat sisenõudlust, mis takistab välistasakaalu paranemist ning avaldab survet hinnatõusule.

2) Kinnisvaralaenude kasvutempo peab raugema – antud eesmärgi täitmiseks karmistati 1. märtsist eluasemelaenudega seotud regulatsioone pankadele.

3) Reguleeritavate hindade muutmisel tuleb arvestada nende mõju inflatsioonile ja Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmisele.


(*1) Kaubaekspordi arvestus sisaldab pärast Euroopa Liiduga liitumist varasemast enam transiitkaubanduse elemente.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing