Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jooksevkonto defitsiit vähenes IV kvartalis

27. märts 2006, 14:56

Jooksevkonto defitsiit ulatus 2005. aasta viimases kvartalis 11,1 protsendini prognoositavast sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Aasta kokkuvõttes moodustas jooksevkonto puudujääk 10,5 protsenti oodatavast SKPst, mis on ligilähedane Rahandusministeeriumi kevadisele prognoosile. Tulenevalt poole väiksemast tulude puudujäägist ja teenuste bilansi suurenemisest vähenes defitsiit neljandas kvartalis 2004. aasta sama perioodiga võrreldes märkimisväärselt.

Kaupade ja teenuste bilansi saldo moodustas neljandas kvartalis -8,1 protsenti oodatavast SKPst. Kaupade ja teenuste ekspordi kasv püsis kõrge, ulatudes ligemale kolmandikuni. Kaupade eksporti andsid suurima panuse masinad ja seadmed, mineraalsed tooted, puit ja mööbel. Teenuste eksporti toetasid enim reisi- ja muud äriteenused.

Impordi kiire kasvu (27%) põhjustas sisenõudluse tugev kasv. Kaupade importi andsid suurima panuse masinad ja seadmed, mineraalsed tooted, nahast tooted. Teenuste impordi kasvu kiirenemist mõjutas oluliselt ehitus- ja veoteenuste import.

Tulude bilansi saldo vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oluliselt, ulatudes -3,8 protsendini prognoositavast SKPst. Selle põhjustas Eesti residentide poolt välismaal teenitud tööjõutulu kasv ja välisinvestorite kahanenud tulu otseinvesteeringutelt.

2006. aastal peaks jooksevkonto defitsiit vähenema tänu impordi kasvu aeglustumisele, mille toob kaasa sisenõudluse kasvu langus. Ekspordi kasv peaks samuti aeglustuma tänu baasiefektile –Euroopa Liiduga ühinemisest tingitud positiivse mõju tõttu oli 2005. aastal ekspordi kasv kiire.

Otseste välisinvesteeringute sissevool jäi IV kvartalis tavapäratult madalale tasemele. Selle taga oli kohustuste vähendamine otseinvesteerijate ees, st makstakse tagasi välismaistelt emaettevõtetelt kaasatud laenukapitali. Jätkuvalt oli peamiseks otseinvesteeringute sissevoolu allikaks välisinvestorite reinvesteeritud tulud, mis ulatusid 2,3 miljardi kroonini.

Märkimisväärselt on kasvanud Eesti residentide otseinvesteeringud välismaale, mis olid 1,9 miljardi krooni võrra suuremad kui aasta tagasi. Valdavalt investeeriti aktsiakapitali. Seega üha enam Eesti ettevõtteid otsivad investeerimisvõimalusi väljaspool riigipiire ning kiirelt kasvav tulukus investeeringutelt on heaks näiteks ettevõtjate konkurentsivõimelisusest mujal maailmas.

Erinevalt eelmistest kvartalitest toimus portfelliinvesteeringute osas raha sissevool 4,9 miljardi ulatuses. Portfelliinvesteeringute sissevoolu põhjuseks oli ettevõtete võlakirjade emiteerimine välismaistele institutsioonidele ning omandiväärtpaberite ost välisresidentide poolt. Muude investeeringute positiivne saldo oli tingitud peamiselt kommertspankade välislaenamisest, mis suunatakse omakorda kodumaise laenunõudluse finantseerimiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing