Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pole midagi paremat kui sõber Maxiga jahilkäik
Kaua läks aega aga asja sai. Kuigi D-Max vurab meie teedel juba mõnda aega õnnestus Äripäeval masinat testida alles möödunud nädalal.
Mõni aeg tagasi lugesin ajakirjast "Eesti Jahimees" Chevrolet Silveradost, kui suurepärasest metsas müdramise masinast. Jah, Silverado on vägev, aga kas ainuke masin metsa- ja jahimehele?
Leidsin ühe veel, nimelt D-Maxi. Iroonikud kindlasti muigavad habemesse: sa võrdled Silveradot ja D-Maxi, üks on teisest pea kaks korda kallim. Ei võrdle, tõin lihtsalt paralleeli, vahendades oma esmast emotsiooni, esimest mõtet, mis pähe tuli. Tarkade arvates on esimene mõte alati kõige õigem.
Millega on meil siis D-Maxi puhul tegemist?
Lihtsalt väljendades, kui Silveradoga võiksid sõita Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov ja miks mitte näiteks poliitik Tiit Tammsaar, siis Isuzu D-Max oleks kindlasti kontimööda ka samade huvidega, aga veidi hinnatundlikumale inimesele, on ju hinnavahe umbkaudu 300 000 krooni. Kindlasti on D-Max masin, mis sobib linnasõiduks ja mööda maanteid sõitmiseks, aga ka küla- ja metsateedel ulukite jälgede ajamiseks. Egas muidu D-Maxiga Dakari rallil ei võistelda.
Testsõidul kasutusel olnud kolmeliitrine automaatkäigukastiga turbodiisel oma peremeest hätta ei jätnud. Enesetapjate maanteel Tallinna ja Tartu vahel igatahes probleeme ei tekkinud; tõsi, möödasõidu alustamisel oli kiirendus veidi uimane, kuid see on automaatkastidele suhteliselt tüüpiline. Kurvides käitub
D-Max korralikult, tunnet, et suurel kiirusel kurvist välja võiks lennata, ei teki. Sõidu ajal proovisin armatuurlaual ka erinevaid nuppe näppida, kontrollimaks, kas selliseks tegevuseks peab ennast rooli taga kuhugipoole koogutama või mitte. Ei pidanud.
Üllatas seegi, et vaatamata oma kogukale kerele (kolm tonni ikkagi) ei ole D-Max sugugi suur kütuseröövel ja seda ka mitte just kõige ökonoomsemat sõidustiili harrastades.
Kui millegagi norida, siis vahest ehk selle kallal, et juhiistme kõrgust ei olnud võimalik reguleerida ning pikematel sõitudel polnud paremat kätt kusagile toetada, aga need on tõesti pisiasjad.
D-Max on ideaalne sõiduk väikeettevõtte juhile, kes ei pea paljuks teha ka mõningaid füüsilisi töid, näiteks väiksemas koguses kaubavedu.
Samas passib D-Max ka väikeettevõtte juhi esindusautoks. Võib spekuleerida, kas Max on tarbesõiduk või mitte. Vastaksin sellele, et nii ja naa. D-Maxiga võib minna nii metsa kui ka maavanema vastuvõtule. Sõltuvalt kabiini suurusest ja tehnilisest varustatusest on D-Maxi võimalik muretseda hinnavahemikus 249 000 kuni 419 000 krooni.