Ettevõtte väärtusloome hindamise mudelid

Väärtust luuakse juurde siis, kui ettevõttesse investeeritud kapitali kasv ületab investorite poolt nõutava tulunormi.

Firma väärtuse hindamiseks on loodud mitmeid mudeleid ja lähenemisi. Kui hinnatav vara on vabalt kaubeldav efektiivsel turul, siis võib vara väärtuseks võtta selle turuväärtuse. Kui sellist võimalust pole, siis on vaja kasutada mõnda vara hindamise meetodit. Põhjus, miks erinevaid väärtuse hindamise mudeleid on loodud nii palju, on see, et kuigi enamik tugineb neist kvalitatiivsetele andmetele, on iga mudeli sisendid vähem või rohkem subjektiivselt valitavad.

Firmad avaldavad laiemale üldsusele tavaliselt käibe, kasumi ja bilansimahu numbrid. Investori jaoks on tähtsam rahavoog, sest investorile saab väljamakseid teha ainult raha olemasolu korral.

Firma väärtus tuleneb suuresti tema bilansi aktiva poolel olevatest varadest, täpsemalt nende varade võimest genereerida tulevikus raha. Sellepärast peetakse kõige täpsemaks tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse leidmisele tuginevaid hindamismeetodeid. Nende eelis eelnevate perioodide raamatupidamisaruannetele tuginevate meetodite ees on see, et nad vaatavad tulevikku.

Firma väärtusloome hindamise meetodid:

Diskonteeritud rahavoogudel ehk tulevase tulu hindamisel põhinevaid meetodeid on sobiv kasutada, kui firma tulevikus genereeritavaid rahavoogusid on võimalik teatud kindlusega määrata. Ettevõtte väärtuse hindamiseks diskonteeritakse firma tulevased rahavood, kasutades diskontomäärana kapitali keskmist kaalutud hinda (WACC), viimane leitakse kõigi finantseerimisallikate hinna kaalutud keskmisena.

Lisaväärtuse loomisel põhinevate meetodite järgi sõltub ettevõtte väärtus firmasse investeeritud kapitali suurusest ja majanduslikust lisaväärtusest, mida firma tulevikus loob. Majanduslik lisaväärtus on defineeritud kui kasum, millest on maha arvutatud kapitaliomanike nõutav tulu. Kapitalikulutused kompenseerivad investorile ettevõtlusega võetava riski.

Kui ettevõte teenib kasumit raamatupidamise mõttes, siis on tema tulud olnud suuremad kui kulud. Majanduslik lisaväärtus läheb sellest ühe sammu võrra edasi ja lahutab kasumist kapitaliomanike nõutava tulu. Seega kui majanduslik lisaväärtus on positiivne, siis on ettevõte suutnud luua kapitaliomanikele rikkust; kui majanduslik lisaväärtus on negatiivne, siis on ettevõte kapitaliomanike rikkust hävitanud. Viimasel juhul oleks kapitaliomanikel olnud mõttekam investeerida oma raha mujale.

Lisaväärtuse loomisel põhinevate mudelite eelis diskonteeritud rahavoogudel rajanevate ees on see, et nad aitavad mõista firma väärtuse kujunemist aastate kaupa. Diskonteeritud rahavoogude meetodi puhul on probleemiks juhtkonna võimalus suurendada firma rahavoogusid, lükates investeeringute tegemise edasi ja sellega suurendades jooksvaid rahavoogusid.

Varade puhasväärtusel põhineva lähenemise järgi leitakse omakapitali väärtus, lahutades varade bilansilisest maksumusest bilansilised kohustused. Seejuures on tähtis jälgida, et varade bilansiline maksumus vastaks ka varade turuväärtusele. Varade puhasväärtusel põhinev meetod on sobiv, kui rahavood sõltuvad vara müügist.

Dividendidel põhinev lähenemine sobib eelkõige vähemusosaluse hindamisel. See tugineb faktile, et börsil noteerimata ettevõtte puhul on praktiliselt ainus rahavoog, mida aktsionär saab, dividendid. Hindamine seisneb sellisel juhul dividendidena saadava rahavoo diskonteerimises.

Võrdlusmeetodite puhul kõrvutatakse hinnatava ettevõtte ja sarnase börsil noteeritud ettevõtte näitajad ning leitakse nende põhjal hinnatava ettevõtte väärtus. Levinuimad suhtarvud, mida võrdlemisel kasutatakse, on aktsia hind / kasum aktsia kohta ja aktsia hind / müük aktsia kohta.

Ainuüksi omanikuväärtuse arvutamine ei taga veel väärtuse kasvu. Oluline on jätkuvalt analüüsida väärtuse kasvu ja kahanemise tegureid ettevõtte väärtusahelas. Ettevõtte väärtus ei sõltu mitte niivõrd tema varade väärtusest, kuivõrd sellest, kuidas ettevõte neid tuleviku tarvis kasutab.

Ei ole vahet, missugust meetodit kapitali hindamiseks kasutatakse, alati on põhimõte üks: organisatsioon peaks investeerima ainult sellistesse projektidesse, mis kasvatavad ettevõtte väärtust.

Autor: Magnus Lepasalu