Kultuuritehasesse võiks kerkida isemoodi hotell

Tellistest toru Linnahalli kõrval on näinud iga tallinlane. Näinud nagu korstent. Arhitekt Veronika Valgul tuli aga idee rajada Põhja puiestee 27 ja 35 kruntidel asuva endise katlamaja korstna sisse unikaalne ja luksuslik hotell.

25korruselise hotelli katusel oleks vaateplatvorm kõige haruldasema vaatega nii Tallinna vanalinnale kui merele. Projekt viidaks ellu endise Tallinna elektrijaama katlamaja Kultuuritehaseks renoveerimise raames ja see oleks kompleksi üks osa.

"Korstna kasutamise mõte tuli mulle juba mitmed aastad tagasi Pirital, kui olin Rannahoones selles kohvikus, mis on seal väljaulatuva kolmnurkse osa sees. Seal on vist kogu aeg olnud kohvik. Minu lemmiklaud oli linnapoolse nurga sees, seal on selline hõljumise tunne. Arutasime seal Villem Tomistega 2000. aasta Tallinna mereäärse ala arhitektuurikonkurssi ja muid Tallinnaga seostuvaid asju. Vaatasime panoraami ja seal lauas see idee tekkiski," meenutab Veronika, "Tallinna silueti säästmiseks ei tohi üle kuue korruse ehitada vanalinna ja mere vahele. See korsten on ainuke koht, millel juba on olemas piisavalt kõrgust. Teist sellist ehitist ei saa mitte kuhugi sinna ehitada." Alles veidi aega hiljem tekkis küsimus, et mis asi sinna sisse teha. "Ma olen otsinud, aga ei ole leidnud mitte kuskilt mujalt maailmast sellist hotelli," on Veronika idee ainulaadsuses kindel. "Seda oleks lihtne promoda selle hotelli pidajal endal. Ta võiks olla tõesti hästi eksklusiivne, et kui Eesti president kutsub endale külla mõne kõrge kultuuritegelase maailmast, siis ta võiks ööbida kultuuritehase hotellis. Sellel võiks olla hästi tugeva ikooni, linna märgi väärtus," on tal nägemus korstnast selge.

Tallinna Kultuuritehase eestvedaja Madis Mikkori sõnul on tegemist põneva ideega: "Mina kui muinsuskaitsja olen väga selle poolt, et säilitada katlamaja kompleksi kui tollase tööstuspärandi võimsaimat terviklikku näidet Tallinnas. Korsten ja estakaad on selle piirkonna lahutamatud osad ja neile hea otstarbe leidmine oli suur väljakutse. Ma ei usu, et hotelli rajamine korstnasse tänapäeval tehniliselt liiga keeruline on. Kui tehniliselt on võimalik pidevalt ehitada Tallinnasse väga koledaid maju, siis küllap on võimalik ka midagi põnevat luua. Heaks näiteks võimalustest on endine ametiühingute maja, mis nüüd õhus ripub. Kõike on võimalik ehitada, kui on õigesti arvutatud betoonkonstruktsioon."

Veronika Valgu nägemuses tuleks korsten seestpoolt katta "targa" laki, silikooni või vaiguga, et kaunis tellistest tekstuur näha jääks, aga ei pudeneks. "Kogu pind peab hingama. Seal on teha veel palju planeerimist, et täpselt millise vaigu või lakiga," näeb Veronika ees pikka teed hotelli valmimiseni. "Torni sees on ainult üks lift, ka kommunikatsioonid on sisse ära peidetud, et väljast jääks näha puhas vorm. Oma tuppa sõidavad külalised liftiga. Ruumiplaaniliselt on idee, et keset tuba on suur ümmargune voodi, mis on kõrguses jaotatud pooleks, et põhimõtteliselt saaks ühel korrusel olla vajadusel kaks tuba. Ta meenutaks nii veidi jaapani kapselhotelle. Hästi pisikene tuba, aga kõik on läbi mõeldud ja mugav."

Arhitekti kinnitusel avaneks akendest 360 kraadi vaade. See on, nagu hakkaks piltlikult seinast telliseid ükshaaval välja lükkama. Tegu on põhimõttekirjeldusega, kuna tegelikult on seal tellismüüri paksus kaks meetrit. "Sinna sisse saab puurida näiteks silindrikujulised valgust võimendavad optilised torud. Neid kasutatakse ehituses näiteks keldriruumide puhul. Nii saab tuppa tuua päevavalguse, aga ta töötaks ka vastupidi öisel ajal," arutleb Valk. "Kui sees on valgus, siis ta viib selle valguse välja, et öisel ajal tekiks linna siluetti valgustähniline torn. Valgustoru on samal ajal ka aken, selliseid on palju ja sealt saab tõesti vaadata igas suunas. Sõltuvalt sellest, milline valgustoru valida, võib seal tekkida ka näiteks kaleidoskoobi efekt," planeerib Veronika hotelli aknaid.

Tema arvates peaks hotelliprojekt olema ka kunstnike ühistöö: "Plaan on mitte sisekujundada neid hotellitubasid ise, vaid anda ette reeglid ja kutsuda iga tuba tegema mõni Eesti kunstnik."

Olen selle projektiga tutvunud ning nõus, et tegemist on väga eksklusiivse ideega. See korsten on väga võimas linnaruumielement ning tõesti ainus olemasolev ja ka ainsaks jääv selles kõrguses hoone vanalinna ja mere vahel.

Kuni 100 meetri kõrguselt Tallinna lahele ja vanalinnale avanev vaade on seega unikaalne ning seda tuleks ära kasutada. Kui sinna rajada hotell, siis tuleb muidugi läbi kaaluda kõik aspektid, et kui populaarseks see võib kujuneda linna külaliste seas või kas ei kujune selle väljaehitamine mõttetult kulukaks. Samuti ei ole vähetähtsad tehnilised küsimused ja lahendused - kuidas tagada külastajate turvalisus hotell-korstnas võimaliku hädaolukorra või õnnetuse puhul. Linna võimalikud investeeringud Kultuuritehasesse on hetkel kaalumisel. Kuna riik neid ei toetanud, siis Kultuuritehase initsiatiivgrupi nägemust mööda peaks linn sinna koheselt investeerima mitukümmend miljonit krooni, sellist raha linnal praegu ei ole ja iga-aastaselt on seda ka lähiaastatel raske leida.

Kui palju me sinna raha investeerime, sõltub ka sellest, kas Tallinn saab 2011. aastal kultuuripealinnaks või mitte, kuna komisjoni positiivse otsuse puhul on Kultuuritehase arendamine üks meie taotluses olnud lubadusi.

Hetkel on kogu katlamaja kompleks Tallinna linna bilansis ja tõenäoliselt antakse sellele suund saada Kultuuritehaseks. Järgmine samm on investorite ja sponsorite leidmine hotelli rajamiseks, mis algaks projekti tellimisest. Kultuuriväärtuste amet on juba eraldanud raha esimeseks etapiks, milleks on kogu kompleksi ülemõõtmine ja digitaliseerimine.