Lukkude hingeelu ehk mis sai puust võtmekesest

Liivi Tamm 29. märts 2006, 00:00

Aastatuhandeid tagasi valmisid vanas Egiptuses lukud, millega analoogseid valmistati ka muinaseesti aladel. Tõsi küll, pisut lihtsustatud kujul, ent puidust võtmeke täitis oma ülesannet auga.

Tihtilugu aitas Eesti kodus ka luuast ukse taga, mis andis märku, et pererahvas küll hetkel toas ei viibi, ent tõenäoliselt lähedaselt põllulapilt või karjamaalt hõlpsasti leitav on.

Aja edenedes lisandus lukkudesse metalli. Iga küla sepp pidi unikaalse koduhoidja sepistamisega hakkama saama. Ka kõige vanemad tabalukud on seppade tehtud, igaüks veidi isemoodi. Pöörde lukumaailma tõi tööstusrevolutsioon. Tehas suutis valmistada tuhandeid ühesuguse välimuse, ent pisut erineva sisuga tabasid. Võtmekombinatsioonide arv, tõsi küll, oli toona üsna piiratud.

Tänapäev hakkab traditsioonilise luku mõistet hoopis pea peale pöörama. Veel kümmekond aastat tagasi pigem ulmefilmi valdkonda kuuluvad lukulahendused on saanud igapäevaelu osaks. Moodulsüsteemsed lukud. Elektroonilised võtmed. Koodid. Hääle peale reageerivad lukud. Silma võrkkesta tundvad lukud. Interneti kaudu omanikuga suhtlevad lukud. Sõrmejälge tundev lukk.

Kuhu edasi, ei oska enam ettegi kujutada. Samas võib ka kõige uhkemates lukkudes ära tunda elemente traditsioonilistest lukkudest...

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing