Riik korvab pankrotihalduri tühivaeva

Väinu Rozental 29. märts 2006, 00:00

Veebruari keskel jõustus justiitsministri määrus, mis lubab kohtunikul määrata ajutisele pankrotihaldurile pankrotimenetluse raugemise korral kuludeks ja halduri töötasuks koos maksudega mitte rohkem kui 6700 krooni. Raha makstakse vaid juhul, kui võlgnikul või tema juhatuse liikmeil pole hüvituseks tõepoolest piisavalt vara ja tegu pole kuritegeliku pankrotiga.

Harju maakohtus pankrotimenetlustele spetsialiseerunud kohtuniku Merike Varuski kinnitusel tuli initsiatiiv tagada ajutisele pankrotihaldurile tasu pankrotihaldurite kojalt. "Kohtunikud toetasid initsiatiivi, sest haldur ei pea tegema oma tööd tasuta," lausus pankrotihaldurite tasu muutmist vaaginud komisjoni töös osalenud Varusk.

Varusk oli ka esimene kohtunik, kes kasutas uue määruse võimalusi ning maksis selle kuu algul Tartu pankrotihaldurile Katrin Prükile likvideerimisel oleva OÜ Ave Kruuseli Ilusalong raugenud menetluse eest riigi poolt hüvitist. Prüki sõnul ei ole tal seni olnud ühtki menetlust, kus ta poleks saanud varatu pankrotipesa ajutise halduri töö eest tasu. "Ja seda korduvalt tänu Tartu maakohtule, mis leidis võimaluse maksta eksperditasu," lisas Prükk.

Tartu maakohtu kohtuniku Kersti Kerstna-Vaksi sõnul kohaldas ta 2004. aasta juulis pankrotiprotsessis esimest korda analoogiat tsiviilmenetluse seadustikuga, mis lubab kohtunikul määrata eksperti ja mõista eksperdile välja tasu riigi arvel sõltumata selle sissenõudmisest menetlusosalistelt.

"Leidsin, et ka ajutine pankrotihaldur on ekspert, kes annab hinnangu firma maksevõimele," selgitas Kerstna-Vaks, kuidas ta leidis tee maksta haldurile varatus pankrotipesas tehtud töö eest siiski tasu. Kerstna-Vaks ütles, et kasutas seda võimalust umbes viiel korral, ning üksikutel juhtudel rakendasid seda ka tema kolleegid teistes kohtutes.

Pankrotihaldurite koja juhatuse esimehe Andres Hermeti sõnul võimaldab justiitsministri määrus varatut pankrotipesa menetleval halduril vähemalt kulud tagasi teenida.

"Varem oli tihti nii, et ajutine haldur ei saanud sentigi tasu ja sageli pidi side-, transpordi- ja muude vajalike menetluskulude eest pealegi maksma," seletas Hermet.

"Kui arvestada, et ajutise halduri tunnitasu on 800 krooni, saab haldur riigi raha eest teha ligi neli tundi tööd," arvutas Hermet ja lisas, et sidele, transpordile ja büroole kulub raugenud menetluse korral ca 3000 krooni.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:52
Otsi:

Ava täpsem otsing