Sünagoogi ehitatakse korda saja aasta jooksul

Sünagoog ehitati Tallinna viimati aastal 1884, 1944. aasta märtsipommitamisel sai hoone kannatada, sõja järel aga tõmmati varemed taastamise asemel maha. Eesti juudiusu kogudus plaanis ehitamise 120. aastapäevaks pühakoja taastada, aga 2004. aastal valmis hoopis päris uue sünagoogi projekt.

Arhitekt Lembit-Kaur Stöör ning KOKO juhataja ja sünagoogi projekteerimise protsessi loominguline juht Andrus Kõresaar ütlevad, et sünagoogi projekteerimise konkursile jõuti juhuslikult, neid olid soovitanud Eesti ehitusfirmad. Juutidel ongi komme kasutada kogu maailmas kohalike arhitektide tööd.

Esimene ülesanne arhitektidele oli taastada vana sünagoogi fassaad, kuid reeglina ajaloolisi hooneid muudes kohtades uuesti ei looda. Siis oli jutuks praegusele sünagoogiruumile fuajee ja ka raamatukogu lisamine, idee hakkas küllaltki vabalt jooksma - kuni jõuti arusaamale, mida tahetakse.

Kogudusele kuuluval krundil valmis 1924. aastal Erich Jacoby projekteeritud koolihoone, sellele tehti nõukogude ajal juurdeehitus. Aedvilja tänava äärde jääv sünagoog täiustab ansamblit, luues hubase hoovi.

Juudiusu koguduse esimees Boris Oks ütleb, et sünagoogi valmimine on kultuurisündmus kogu Eesti elus. Juudiusk on Eestis traditsiooniline usk, praegu elab Eestis ligi 3000 juuti. Ta selgitab ka, et sünagoogi ehitamine ei ole Eesti juutide ainuke mure. Nõukogude ajal tehti kõik selleks, et kõik rahvad unustaksid oma kombed ja keele, neid on vaja noortele juutidele õpetada. Tallinna sünagoog on Eesti visiitkaart, siia tulijail on hea teada, et Tallinnas valmib koht, kus palvetada ja kust saab ka koššertoitu osta.

KOKO arhitektid on tänaseks käinud kaks korda Jeruusalemmas, Jaffas ja Tel Avivis sünagooge vaatamas, teejuhiks Eestis sündinud arhitekt Harry Šein. Selgeks sai, et juutide jaoks on olulisim sündmus, mitte ruum, kus see toimub. Peaasi, et on koht, kuhu saab koguneda vähemalt kümme meest, et jumalat teenida, ja veel - saali peal ei tohi olla eluruumi.

Seal, kus sünagoogi ei ole, kasutatakse kombetäitmiseks kohandatud ruumi, kus Toora peab olema Jeruusalemma-poolseimas ruumis; Tallinnas on Toora Moskva-poolses toas, mis on väga suur juudiusu reeglite rikkumine, rõhutab Oks.

Uus sünagoog on suunatud algse Jeruusalemma templi poole - Toora ruum jääb Narva maantee poolsesse külge. Maja katusekaar meenutab Jeruusalemma vanalinna juudi kvartalis nähtut.

Arhitektide sõnul on hoone põhjaküljest Toora-seinani kulgev võlv sakraalse ruumi tekitamise üks mõjusamaid võimalusi. Võlvkatus ja seinad on kaetud oranžika katusekiviga, selle all lainetab sammastik, mis teeb hoone kehandi õhulisemaks, räästajoont justkui pole. Küljejoone lainetusest oskasid teadjad välja lugeda juutide ajaloo kõrghetked, kuid tekkis vaidlus, kas lugeda eestipäraselt vasakult paremale või juudipäraselt paremalt vasakule.

Juudid ei kasuta palju pildilist graafikat, aga arhitektid otsisid ja leidsid, et peaustel võiks kasutada granaatõunapuu mustrit, ka transparentsetele siseseintele on lõigatud granaatõunapuu muster.

"Uus sünagoog kaunistab Tallinna ja on aru saada, et tegu on sünagoogi, mitte veekeskuse ega tantsusaaliga," lisab Oks.

Naised ja mehed ei tohiks sünagoogis koos palvetada, Tallinnas rikutakse seda reeglit igal esmaspäeval, neljapäeval ja laupäeval. Uude sünagoogiruumi mahub 160 inimest, alla 100 ja rõdule 60, rõdu kohad on naistele. Lisaks on sünagoogi majas rabi kontor, suur saal sünnipäeva ja muudeks koosolemisteks. Ehitatakse koššerköök, koššerpoest ehk kashrut'ist saab osta koššertoitu nii kohapeal söömiseks kui ka kaasaostmiseks.

Sünagoogis valmib ka mikhva, kus juudi naine traditsiooniliselt enne pulmi kümbleb ja kus käiakse kord kuus puhastumas. Kuigi Eesti pearabi Shmuel Kot teab, mis ja kus sünagoogis peab olema, oli mikhva rajamise peakonsultant rabi Grosbome Minnesotast, kes on aidanud üle maailma 300 mikhva't ehitada. Tema juhendas näiteks, kuidas ehitada vee äravool ja kuidas rajada torustik nii, et basseini saaks täita vihmaveega.

"Kui rabi Grosbome ei oleks juhendanud ja ehitust heaks kiitnud, ei oleks mikhva koššer. Aga mikhva peab olema koššer, sest see on rituaalbassein, kus naine suhtleb jumalaga," ütleb Oks. Ehitaja valis Tallinna sünagoogi nõukogu, sinna kuuluvad Eri Klas, Fjodor Berman ja teised. "Ehituse maksumuse eelarve on üle 20 mln krooni, rahanumbri järgi valisime ehitajaks ASi Kolle, teised küsisid rohkem raha," lisab Oks.

ASi Kolle omanike ja töötajate nimedest on paljud juudipärased, kas see mõjutas otsustamist? "See oli oluline moment," ütleb Oks.

Sünagoogi tuleb ka väike muuseum. Enne sõda oli Eestis palju juutidest kaupmehi ja advokaate, ka praegu on arstide, advokaatide ja tootmisjuhtide hulgas palju juute, räägib tubakavabriku Leek kauane juht Boris Oks. "Tooras on kirjas, et juut peab elama jumala seaduse järgi, aga osalema ka ühiskonna ehitamises," kordab Oks. "Väga huvitavad juudi rahva esindajad elavad Eestis."

Juudi traditsioon eeldab, et sünd, ümberlõikamine, õnnistamine, pulmad ja matused oleks reeglite kohased. Koguduse juhatuse ja Eesti pearabi otsusel kasutatakse valmiva sünagoogi saali ka kontsertideks ja loenguteks.

Meile annetavad eestlased, Eesti organisatsioonid, juudid Eestist, USAst, Rootsist. Oleme saatnud palvekirja peaministrile, et välisannetused käibemaksust vabastataks, räägib Oks. Kehtiv seadus seda aga ei luba. Sponsoritest on suurim George Rohr Family Foundation, mis toetab sünagoogi ehitusi üle maailma, üks suursponsor on ka Aleksandr Bronštein, Venemaa üks rikkamaid inimesi. "Annetuse teinute seas on muide eesti nimesid rohkem kui juudi nimesid," ütleb Oks. Kui sünagoog valmis saab, pannakse seinale suur pannoo, kus on kirjas kõigi annetajate nimed, sama suurte tähtedega nii saja kui ka 20 miljoni krooni annetajad. Eesti Vabariik võiks seal ka kirjas olla."

Arhitektid on loominguliselt inspireeriva tööga hakkama saanud. "Meil on sisemine kindlus, et hakkab hea välja nägema," ütleb Stöör. Ärevus on neis seoses ehituse kvaliteediga, vastutus on nüüd neil, kes ehitavad.

Rabi Shmuel Kot loodab, et sünagoog valmib Sukkoti ajaks. See on nädalane rõõmupüha, lehtmajade püha, mis algab 7. oktoobril.

Arvutigraafika: KOKO arhitektid

Autor: Epp Alatalu