Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ideaal: palju häid ettevõtjaid

ÄP 30. märts 2006, 00:00

Äripäev arvab, et vajame nii rohkem ettevõtlikke inimesi kui ka paremaid ettevõtjaid.

Ettevõtjasõbralik keskkond võimaldaks seda, kuid ettevõtjaid on meil vähevõitu: Euroopa Sotsiaaluuringu Eesti raporti järgi tegutses 2004. aastal ettevõtjana iga 25. tööealine inimene.

Ettevõtlusprofessor Juhan Tederi sõnul pole meil olukord siiski nii hull. Ta toob näiteks sama uuringu teise tulemuse: hõivatutest moodustasid ettevõtjad juba 9%. Meie statistikaamet märgib samaks näitajaks 7%.

Tederi sõnul ei peaks meie eesmärk siiski olema ettevõtjate arvu maksimeerimine. "Me ei vaja niivõrd rohkem, kuivõrd paremaid ettevõtjaid," kirjutab ta eilses Äripäevas. Kui üks virelev ettevõtja leiab endale korraliku palgatöö, tuleks Tederi sõnul tema üle rõõmu tunda. Kah õige.

Toimetuse meelest tuleb "paremat ettevõtjat" käsitada avaramalt - mitte ainult kui eduka ettevõtte omanikku, vaid ka kui eetilisemat. On väga oluline, kus ja mil viisil inimeste ettevõtlikkus avaldub. Väidetavalt on iga kümnes võimeline ettevõtet püsti panema ja juhtima. Ilmselt on meilgi ettevõtlikke need 10% täis - osa ettevõtlikkusest ilmutab end kahjuks põranda all.

Eesti Konjunktuuriinstituudi teisipäeval tutvustatud värske korruptsiooni ja varimajanduse uuring näitab, et üldiselt muutub olukord Eestis mõlemas uuritud valdkonnas aasta-aastalt järjest paremaks, ent varimajanduse osakaal püsib ikkagi üsna suur. Suurimad probleemid on endiselt salasuitsukaubandus ja piraatlus ning riigihanked ehk korruptsioon avalikus sektoris.

Ümbrikupalkade maksmine väheneb jõudsalt ja see on väga tore. Aga ka eelmisel aastal jäi riigil sotsiaal- ja füüsilise isiku tulumaksu näol saamata hinnanguliselt 1,4 miljardit. Tulumaksu jääb kogumata sama palju, kui on vaja näiteks tulumaksumäära alandamiseks protsendi võrra ning sotsiaalmaksu rohkemgi, kui nõuaks näiteks ravijärjekordade kaotamine.

Mida siis ikkagi teha, et ettevõtlikkus põranda alla ei kipuks ja see, mis seal praegu tegutseb, välja tuleks?

Ihast tunnustuse järele hakkab suur raha teatud hetkel ise end legaliseerima - hakatakse ostma kinnisvara, spordiklubisid, ehitama erakoole jms.

Väike raha püsib põranda all seni, kuni see on talle kasulik. Uuring näitab, et koti- ja kanistrisalakaubandus õitseb eeskätt piirkondades, kus pole pikka aega olnud tööd - peamiselt Kirde- ja Kagu-Eestis. Kui piirkonda tootmist juurde ei tule, ei ole ka maksuameti ja politsei agaramast tööst sealkandis eriti kasu - uue põlvekonna ettevõtlikel ei ole positiivseid eeskujusid ning nad astuvad automaatselt eelkäijate jälgedesse. Seega on vajalik parema ettevõtluse "import".

Konjunktuuriinstituudi uuring näitab samas väga positiivseid suundumusi inimeste arusaamades. Näiteks mõistab enam kui 90% inimesi ümbrikupalga maksmise hukka - nad on hakanud aru saama, et suurem legaalne tulu on kasulik neile endale: sellest oleneb pensionikindlustus, samuti laenusaamine, emapalk, puhkuseraha jne. Ja järjest vähem inimesi kardab töökohast ilmajäämist, kui nad ei nõustu ümbrikupalgaga. Tööjõupuudusel on seega ka positiivne kõrvalefekt. N-ö surve altpoolt aitab ettevõtlusel paremaks muutuda.

Kuidas aga lahti saada korrumpeerunud ametnikest? Riigihangete puhul on täpsed ja selged kriteeriumid need, mis asjaajamise läbipaistvaks muudavad ja kõverteede kasutamise välistavad. Pluss paremad ettevõtjad: ei anna pistist ja kõik!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing