Internetist ostavad esialgu vähesed

Kuigi 2000. aasta algusest alates on TNS Emori uuringu järgi internetist endale kaupa osta soovivate inimeste arv kahekordistunud (neid on 14 protsenti), on inimesi, kes tegelikkuses ka jõudnud kauba ostmiseni, vaid 6 protsenti ehk umbes 65 000 inimest.

Üleeile Äripäeva kaubandusseminaril esinenud internetiturundusfirma Sevenline'i juht Priit Kallas pidas ostjate väikese protsendi põhiliseks põhjuseks seda, et palju lihtsam on jalutada poodi ning kaup ära osta kui hakata raamatut või CDd internetist lähimasse postimajja tellima, mis mõnikord on kaugemal kui pood. Kallase sõnul on ka temale kui sisseostudest kõrvalehiilivale inimesele palju lihtsam internetist kaup välja valida ning siis kiirelt, pikema arutamiseta kauplusest ära osta.

Samal ajal internetikauplejad aga halva äri üle ei kurda, pigem vastupidi - nende sõnul on äri praegu küll väike, aga kasvab jõudsalt.

Mööblit müüva on24.ee portaali haldava Onshopi juhatuse liikme Peep Kulla sõnul tuleb neile aina kasutajaid juurde. "17 000 inimest on registreerinud," kiidab ta, kuid tunnistab, et kõik nendest siiski ei osta.

"Selles mõttes on Eestis ebaharilik olukord. Kui vaadata maailma statistikat, siis internetikaubanduse moodustavad pigem reisid, raamatud ja CDd. Mööbel aga statistikast välja ei tule," räägib ta. Eestis on just mööbel tugev internetimüügiartikkel. "Kui inimesed ostavad pangateenuseid, siis see tekitab julgust ja kogemust osta ka muid asju," arvab ta, et inimestel on lihtsalt hirm interneti ees.

Ka Apollo Raamatute juht Arvo Pihl ei taha halva elu üle kurta ning ütleb, et kui 5 protsenti kogukäibest moodustab internetimüük, on see hea tulemus. "See on sellepärast väike, et üldine käive on nii suur," lausub ta. Siiski nendib ta, et puhtalt internetikaubanduse püstipanekuks pole praegu õige aeg. Kui poed ei toeta, siis äri pole, selgitab Pihl.

"Internetist ostmise kultuuri ei ole ju eriti. Buumi seal ei ole," sõnab ta rahulikult, kuid avaldab lootust, et kui uus arvutikasutajate põlvkond peale tuleb, jääb barjääre vähemaks. "Kolme aasta pärast võime olla seisus, kus protsenti on üle kümne," ennustab ta.

Autor: Gert D. Hankewitz