Rain Lõhmus: tagasilöökideta pole elu

Investeerimispanga LHV suurosanik ning Eesti panganduse lipulaeva Hansapanga üks asutajatest Rain Lõhmus on lisaks rahandusele kuuldavasti edukas ka kirjanduses, vannitootjana, diskorina ning kinnisvaraärimehena.

Samas jagab ta praegu oma aega ka kohtuvaidlusega USAs, kus ta taotleb kohtus 2 miljoni dollari vabastamist, mis külmutati illegaalsete sisetehingute kahtluses eelmise aasta novembris. Kuid see on teema, millest ta praegu rääkida ei taha.

See on nüüd see teema, mille kohta kunagi on keegi öelnud, et mõni toit on parem, kui ta on külmalt serveeritud. Nii et ma hetkel seda teemat ei puudutaks.

Põhimõtteliselt miks mitte. Kui ma tunnen, et see on antud ajal õige asi ning põhjendatud, pole see välistatud. Kuid niisama ringituuseldaja ka ei tahaks olla.

Seda võib öelda nii ühtpidi kui ka teisiti. Minu definitsioon kasust ei piirdu ainult rahaga. Raha on liiga kitsas mõiste. Üldjuhul teevad inimesed midagi teistel põhjustel kui otsene rahaline kasu. Kasu on ka see, kui ennast hästi tunned või kui teised inimesed sind tunnustavad. Usun, et näiteks tippsportlase või poliitiku motivatsioon ei ole ainult rahaline omakasu.

(Lõhmus oli mullu sügisel Äripäeva avaldatud Eesti rikaste TOPis 128. kohal 133 miljoni krooniga - toim.)

Olen selle teemaga kaudselt kokku puutunud. Samas ma valetaksin, kui ütleksin, et adun. Sest detailselt mõistab inimene midagi, kui ta ise asja sees on. Mina pole. Ma üritan neid mõista, samas ei saa väita, et ma neid mõistan. Paljus on see valikute küsimus, mõned inimesed ei tahagi tööd teha. Väga suur osa kunstiinimestest või kunstniku kalduvusega inimestest ei taha ilmselt eriti lepingulises töösuhtes olla. Kellegi heaks töötamine piirab vabadust käituda oma südametunnistuse järgi. Kui olla riigitöötaja, pankur või ajakirjanik, ega ikka päris kõike ei saa teha, mis pähe tuleb. Olles suurpanga juht, on väga keeruline Vabaduse väljakul radikaalset happening'i teha.

Kindlasti, kuid pigem kvantiteet kui kvaliteet. Oluline on see, kuidas osatakse end presenteerida. Enamikus firmades võetakse inimesi tööle eelkõige konkursi korras ning seega on oluline, kuidas osatakse end atraktiivseks teha. Osa inimesi ilmselt seda teha ei oska.

Jah. Hansapangas alustasin aastal 1991 ehk siis 15 aastat tagasi. Aastal 1988 lõpetasin ülikooli ning siis esimesel kolmel aastal oli kolm töökohta. Õigemini viis kohta oli - liikusin ka organisatsioonis sees.

Usun, et jah. Ise olen ma üht- või teistpidi seotud mitmete firmadega. Juba mõnda aega olen seotud umbes 10 firmaga. Kokkupuuted nendega tekivad, kui üritan nende probleemidest, võimalustest ja strateegiatest aru saada, see arendab.

Noorena olin ilmselt 100% usaldav. Nüüd üritan natuke rohkem aru saada ka motivatsioonidest. Ehk miks inimene teatud asju teeb, miks just nii käitub. Ega see eriti kerge ole.

(USA väärtpaberijärelevalve (SEC) külmutas mullu novembris LHV klientide kauplemiskontod, kuna tuli välja, et vähemasti viie kontoga seotud isikud olid kasutanud tehingute tegemiseks ebaseaduslikult hangitud infot. Samuti esitas SEC hagi LHV ning selle töötajate Oliver Peegi ja Kristjan Lepiku vastu - toim.)

Ausalt öelda ma ei tea, mis tegelikult toimus. Ma ei saa aru inimestest, kelle kommentaarid pretendeerivad tõele. Tihti on inimestel kalduvus liialt uskuda neile hambusse visatud asju. Ma tean kõmu, mis selle juhtumi ümber oli, kuid ei ole tänaseni saanud piisavalt faktilist materjali loomaks isiklikult usutavat case'i, mis siis tegelikult toimus. Olen ära õppinud, et ei tasu naiivselt uskuda meedias kuuldut/nähtut. Mu kadunud isa tavatses öelda, et ta ei tea ühtegi lugu või artiklit, milles tema osaline oli ning milles poleks olnud vigu.

Vihane ma kindlasti ei ole. Pettumus on ka selline emotsionaalne kategooria, seegi on vale. Mingis kontekstis on see tagasilöök küll. Tagasilöögid on aga täiesti normaalsed ja igal inimesel tuleb neid ette. Iseasi, millal ja kust need tulevad. Kasuks ei ole kindlasti see juhtum tulnud, kuna see on takistanud paljude inimeste ja mitmete organisatsioonide tegevust.

Kas selle juhtumi pärast on tunda olnud kaastöötajate või koostööpartneritelt teistsugust suhtumist?

Siin kehtib väga hästi see vana tõde, et rasketes olukordades selguvad sõbrad või kes on muidu kaasajooksikud. Eks see mingis osas avaldub kindlasti. Mingit drastilist koostööpartnerite kaotamist küll ei olnud.

Täna ei ole ma valmis sellele küsimusele veel vastama. 100% ideaalset inimest ei ole olemas, igaühel meist on oma head ja vead. Kui juhtub, et inimene on teinud vea, sellest aru saanud ning suure tõenäosusega seda enam ei korda (Lenini targa inimese definitsioon), siis pole midagi katki.

Ma kardan, et kahjuks ei ole. Võiks rohkem olla. Mingil määral võiks olla nii-öelda kontrollija pool minus tugevam. Aga ma ei ole ka nii hull, et pean ilmtingimata ise viimsegi kui detaili puhul lahenduse leidma.

Ma ei kannata tegevusetust - jõudeelu. Vahel võtab inimene ise mingi suuna, vahel satub inimene mingeid asju tegema. Näiteks ka Hansapanga puhul ütles Hannes Tamjärv, et mis sa seal riigiametis kopitad, teeme eraettevõtte, teeme panga. See ei olnud minu mõte.

Enim on mind vorminud Hansapank. Ehk siis Jüri Mõis ning Hannes Tamjärv. Jüri on olnud eeskujuks efektiivsuse ja juhtimisvõimega. Hannes jälle on õpetanud, kuidas tuleb teisi inimesi aidata, mis omakorda aitab ka iseennast.

Väljastpoolt Hansapanka nimetaksin Urmas Sõõrumaad. Temas on alati olnud midagi imetlustväärivat sõbralikkust. Tema energia on "maadligi lähenev". Ta taotleb selgust ja lihtsust. Neid inimesi on veel mitmeid, kuid eelnimetatutega olen rohkem kokku puutunud.

Arvan, et oskaks küll. Mulle meeldib asju hästi kaua teha ning see võtaks ilmelt kaua aega. Samas peab olema ka midagi öelda.

Tegus inimene. Tohutu fantaasia ja mõttelennuga. Finantsasjadest ja rahaturgudest teab kõike. Vist iga asi, mis mahub rahamaailmas sõna markets alla, on Raini poolt "maale toodud". Ta justkui elabki turgudel.

Samuti on ta edukas kirjanik, vannitootja, DJ, restoranipidaja ja ka kinnisvaraärimees. Tema maailm on tavainimese omast palju suurem ja võib juhtuda, et eksib sellesse vahel ise ka natuke ära.

Rainil on absoluutselt iga asja kohta siin maailmas väga selge ja argumenteeritud seisukoht, mis võib ka niinimetatud teist Eestit ärritada. Et on iseloomult positiivne ja lõbus, tegutseb alati ratsionaalselt ja ei ole mitte kunagi kellegi peale vihane või solvunud, siis on kuidagi kohatu ka tema peale pahane olla. Keerab probleemid edukalt naljaks niikuinii.

Ordeneid pole saanud, aga kapitalistliku töö kangelane on ta igal juhul. Oma tegevuse edukuse põhinäitajaks peab enda isikliku "kogutoodangu" suhet Eesti sisemajanduse koguprodukti.