Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tõusvad intressid teevad laenupeole lõpu

Annika Matson 30. märts 2006, 00:00

Euroopa pankadevaheline laenuintress ehk 6 kuu Euribor, millega on seotud enamik Eestis antud eluasemelaene ja osa autoliisinguidki, tõusis eile 2,968 protsendini.

Kolme protsendi künnise ületamist oodatakse Euriborilt lähipäevil. Aasta lõpuks näevad analüütikud Euribori keskmiselt 3,5 protsendi tasemel.

"Eestis enamiku eluasemelaenude ja mõnede autoliisinguintresside aluseks oleva 6 kuu Euribori tõus võib laenuvõtjatele veel selle aasta lõpuks tuua 250 miljoni krooni suuruse lisakulu," ütles Hansapanga intressitoodete kauplemise osakonna juhataja Allan Marnot.

Eestis on ujuva intressiga laenude osakaal kokku 80% kõigist väljaantud laenudest. Hansapanga hinnangul on Eesti kommertspankade väljastatud ujuva intressiga laenude maht 50 miljardit krooni.

"Eluasemelaenudes on ujuva intressiga antud laenude osakaal 90-95 protsenti," sõnas Marnot. Samas möönis ta, et selle aasta algusest võib Euribori kallinemise tõttu ja lühiajaliste fikseeritud intressiga laenude kõrgema intressiga refinantseerimise tõttu kogukulu majandusele ulatuda 500 miljoni kroonini.

"Eesti majanduskasvu intresside tõus vast pärssima ei hakka, sest sisemajanduse koguproduktist ta märkimisväärset osa ei moodusta. Tarbimisele võib ta siiski jahutavalt mõjuda, sest raha jääb inimesele kätte vähem," möönis Marnot. Samas lisas ta, et intresside tõus ei vähenda inimeste laenuvõtmise valmisolekut.

Kui üldiselt on majanduses kõrgemad intressid mõeldud inflatsiooni pidurdamiseks, siis Eestis kaasnevad lühikeses perspektiivis intresside tõstmisega kõrgemad finantskulud, mis hindu kergitavad ja inflatsiooni veelgi suurendavad.

Arenenud turgudel vähendavad kõrgemad intressid tarbimise vajadust, Eestis aga inimeste tarbimissoov järjest kasvab. "Eestis ei pruugi traditsioonidega ja välja kujunenud majanduse reeglid toimida," rääkis Marnot.

"Tõenäosus, et aasta lõpuks on 6 kuu Euribor tõusnud 3,5 protsendini, on väga suur," ütles ka SEB Eesti Ühispanga tuletisinstrumentide müügijuht Ott Jalakas.

"Eesti eraisikute laenuvõtmise mälu piirdub kahe aastaga ja umbes 2protsendilise baasintressiga, Rootsis ja Saksamaal mäletatakse veel ka kümne aasta tagust 8protsendilist baasintressi," möönis Jalakas. Saksamaal näiteks on tema sõnul intressi vastupidiselt Eestile fikseerinud umbes 80 protsenti laenuvõtjatest.

"Nelja aasta perspektiivis näen baasintressi tasemel 3,9 protsenti," ütles Jalakas.

"Kardan, et tulevikus kujuneb intressimäärade tõusu tegelik ulatus suuremale osale inimestele ja ettevõtetele suureks negatiivseks üllatuseks," ütles Sampo Panga finantsturgude divisjoni arendusjuht Rasmus Pikkani.

"Keskmiselt prognoositakse, et aasta lõpus maksab kuuekuine raha Euroopas 3,52 protsenti, see on minu hinnangul tagasihoidlik prognoos," ütles Pikkani. "Arvestan ka võimalusega, et tänu Saksamaa majanduse jõudsale ärkamisele leiab Euroopa Keskpank võimaluse elada välja kogu seni väljundita jäänud äng ning et inflatsiooniriskide ohjamiseks võivad kuuekuulised intressid jõuda aasta lõpuks 3,7-3,9 protsendini," ütles Pikkani.

"Palju olulisem on küsida, kui kaugele jõuavad intressid järgmise kahe aasta jooksul ja edaspidi. Vägagi tõenäoline on, et Euroopa intressimäärad jõuavad paari aasta jooksul minimaalselt tasemele 4 protsenti, kuid üllatus ei oleks ka sellest kuni protsendi võrra kõrgem tase," kommenteeris Pikkani.

"Õnneks on turul märgata ka avatuma mõttelaadiga inimeste hulgas soovi oma intressimäärad fikseerida ning intresside tulevasest tõusust mitte kahju saada," kommenteeris Pikkani.

"Ma ei usu, et intresside tõus ehk tänasest paar protsendipunkti kõrgemad finantskulud võiks majandust oluliselt pärssida. Küll aga võib see oluliselt kõigutada mõnede isikute ja firmade toimetulekut ning kõigutada ka pisut kinnisvaraturgu," märkis Pikkani.

Kuigi laenu fikseerimine on veel vähe levinud, muutub see pangajuhtide hinnangul lähiajal populaarseks.

"Intressitõusu vastu kindlustamise üle peaks iga eraisik ja ettevõte oma sissetulekuid, laenumaksete suurust ja võimalikke riske kaaludes ise otsustama," ütles Eesti Panga rahapoliitika allosakonna juhataja Raoul Lättemäe.

Pankades saab aastaks fikseerida Euribori hetkel 3,2% juures, viieks aastaks 4,3% peal.

Eesti ühe suurema tööstusinvesteeringu, 2,4 miljardit krooni maksva Kunda haavapuitmassitehase Estonian Cell ASi juhi Margus Kohava sõnul intressi tõus neid ei mõjuta. "Meil on pikaaajalised laenulepingud ja need on fikseeritud intressiga," selgitas Kohava. "Eks kõik peavad sellist asja ette nägema, sest oli ju teada, et ega Euribor nii madalale ei jää."

Kohava sõnul oli tükk aega madalal püsinud intress kõigile õnn, kuid päris normaalne see ka ei olnud. Nüüd tuleb olukorraga kohanduda. "Mida suurem firma, seda suuremad laenud. Absoluutarvud võivad minna päris suureks," rääkis Kohava, kelle hinnangul on kõik ujuvintressiga laenanud firmad oma eelarvesse arvestanud mingisuguse kõikumisulatuse.

Ühispanga jaepanganduse divisjoni asedirektori Riho Undi sõnul kasvab laenu fikseerimine kindlasti. "Täna on inimestel teadlikkus veel väike, sest Euribori kasv on toimunud viimasel aastal," ütles Unt. "Aasta lõpuks kindlasti fikseeritud intressimääraga laenude võtmine kasvab, ka ettevõtete poole pealt," lisas Unt.

Nordea Markets Eesti juhi Hassar Kipi sõnul on paljud eraisikud, enamik suurematest ettevõtetest ja ka väiksemad ettevõtted hakanud oma intressiriski pärast muret tundma. "Aga eks riskide maandamisele mõeldakse ikka alles siis, kui häda juba käes - intressimäärad kõrged - või naaber riski maandab, kuid siis on juba hilja," selgitas Kipp ja lisas: "Praegu õnneks veel hilja ei ole."

Aastaga ligi poole võrra tõusnud laenu baasintress suurendab tagasimakseid ja vähendab laenusummasid, kuid selle mõju avaldub alles mõne aja möödudes.

"Euribori kasv, nagu igasuguse muu ressursi hinna kasv, mõjub majanduse arengule kindlasti pärssivalt," ütles Uus Maa Kinnisvarakonsultantide tegevjuht Andres Hall.

Ta lisas, et ei usu, et Euribori kuni üheprotsendine kasv saaks majanduse ja kinnisvaraturu arengule saatuslikuks.

Sama meelt on Nordea Markets Eesti juht Hassar Kipp. "Üks protsent veel laenuturgu ei tapa, aga selle protsendi puhul on tegemist vaid 2006. aasta tõusuga. Edasine tõus võib laenuturgu pärssida."

Ühispanga jaepanganduse divisjoni asedirektori Riho Undi sõnul on intressi kasv kindlasti ebamugav, kuid suuri probleeme ei tohiks see tekitada. "Klientidel, kes täna laene omavad, Euribori muutus jalgu alt ära ei löö," ütles Unt.

Raskemaks muutub uute laenude saamine. Nii vähendab 0,7protsendipunktine Euribori tõus maksimaalset laenusummat 12 protsenti.

"Euribori väike kasv toob esialgu kaasa kinnisvaraturu jahtumise, kuid kasvu suurenedes võib stagnatsioon pöörduda ka languseks, sest ostjate hulk väheneb," selgitas Hall.

Kinnisvarafirma Arco Vara turundusjuht Kadri Lindpere täiendas: "Kinnisvaraturust rääkides on ilmselt intressi mõneprotsendise kasvu mõju mõõdukas, sest eriti uusarenduste puhul on täna turul nõudlus endiselt kõrge. Samuti, eeldades lähiaastatel ka keskmise palga kasvu, suudetakse laenu sarnaselt tänasega korrektselt teenindada."

Eesti pankade varem välja käidud ootus, et eluasemelaenude maht kasvab sel aastal 50 protsenti, ilmselt ei täitu.

Sampo Panga krediiditoodete osakonna juhataja Arvi Lipp ootab küll lähikuudel eluasemeturu aktiviseerumist, kuid tema sõnul jääb turu tegelik kasv ilmselt sel aastal 50protsendilisele kasvutempo prognoosile alla.

"Mahu kasvu mõjutab suuremal või vähemal määral intressitõus, kuid eluasemelaenude maksimumperiood on lähiajaks oma lae saanud ning elamispindade turu aktiivsuse põhiline allikas on inimeste palkade kasv," lausus Lipp.

Praegu on tema hinnangul tekkinud kinnisvaraturul ootamatu seisak müüjate jaoks, mille taga on inimeste palkadest tulenev suutmatus maksta möödunud aasta lõpus väljakujunenud hinnataset.

Siiski ei näe Lipp kinnisvaraturgu dramaatilises valguses. "Prognoosid on kord optimistlikumad, kord konservatiivsemad, kuid elamispindade vajadus on alatine," nentis ta. "Iga kuuga suurenevad inimeste ootused paremate elamispindade järele ning samuti suureneb aja jooksul valmisolek müügisolevaid objekte osta."

Täna on intresside kasvu ja laenu tagasimaksete suurenemise mõju nii elanike kui ka ettevõtete igapäevakäitumisele väike, sest uute laenude kuumaksete suurust on eluasemelaenude puhul "vähendatud" laenutähtaegu pikemaks venitades. Suurenevad ka sissetulekud.

Intressitõusu pikaajalist mõju ei saa aga vältida ka laenutähtaegu pikendades, pigem vastupidi. Kuumakse suurus võib küll pikema laenuperioodi puhul näida väiksem, aga perioodi lõpuks on pangale ikkagi tunduvalt rohkem raha tagastatud.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing