Draamateater naerutab pimedusega

Eesti Draamateatris esietendus Peter Shafferi "Must komöödia", mis peaks publikule pakkuma stiilset ja lahedat meelelahutust täis teatriõhtu.

1965. aastal hipiajastu vaimust kantuna kirjutatud "Must komöödia" on Shafferi komöödiate seas üks mängitumaid ja armastatumaid. Kuldseteks nimetatud aastate hinguse leiab eest ka tänane vaataja ning seda tänu Riina Degtjarenko lavakujundusele, mida lavastaja Andrus Vaarik nimetab "geniaalselt ehtsaks kuuekümnendate ajastuks".

Sisu soovib Vaarik vaatajale avastamisrõõmuks jätta. Küll võib öelda, et imehea stiiliga äravahetamiskomöödia sündmused käivitab üks "välk selgest taevast" mõõtu pöörang, mis kobamisi (ja seda tuleb võtta üsna sõna-sõnalt) kulgevale loole lõpmatul hulgal koomikat ja narre situatsioone sisse süstib.

"Võib-olla on see alaväärtuslik kutsumus," tunnistab Andrus Vaarik, et talle meeldib head meelelahutust teha. Kuigi proovid on enamasti rasked, on mängimine hiljem kergem. Selle tüki juures pakkus lisarõõmu kohtumine oma põlvkonna näitlejatega, nagu Tõnu Oja, Laine Mägi ja Guido Kangur.

Koostöös Eesti Muusika Päevadega sündis lavastusele ka originaalmuusika, mille kirjutas noorema põlve eesti helilooja Aare Kruusimäe.

Inglise draamakirjanduse virtuoosiks nimetatud Sir Peter Shaffer pole eesti teatripublikule sugugi tundmatu suurus, tasub vaid nimetada näidendeid "Amadeus", "Equus" ja "Leekrüübe" ehk ridamisi õnnestunud lavastusi nii Eesti Draamateatris kui ka teistel eesti teatrilavadel.

Ka "Musta komöödiaga" ei kohtu siinne publik esimest korda. Vanematel teatrikülastajatel on ehk meeles 1970. aasta novembris värske peanäitejuhi Voldemar Panso esmalavastusena Draamateatris esietendunud "Must komöödia", kus tegid kaasa Raivo Trass, Maila Rästas Velda Otsus, Kaarel Karm, Meeli Sööt, Aksel Orav ja Tõnu Aav. 21 aastat hiljem tuli sama lugu lavale Pärnus ning oli Ingo Normetile eelviimaseks lavastuseks Endla peanäitejuhi ametis.

Autor: Ülle Hallik