Eesti mehed mehaanikuteks Vormel Renault meeskonnas

Ardo Kalda 31. märts 2006, 00:00

Mõlemad noormehed on Tallinna tehnikakõrgkooli õpilased. Eero võeti kolmandalt kursuselt LX Motorspordi meeskonda. Alustuseks oli see hea kogemus, mis andis pildi, kuidas mingid tööriistad töötavad ja vastu peavad. Teooriat jagas Enn Orav, kellelt oli palju õppida. LXist sai Eero edasi Koiranen bros.-i vormelimeeskonda. Seal küsiti temalt, kas ta teab veel kedagi, kes tuleks sellise tööga toime ja tahaks seda teha. Eerole kargas esimesena pähe Veiko Rõivas, kes nüüd koos Eeroga Koiranen bros.-is vormeleid ehitab.

Mõlemad mehed nimetavad, et nad ei tee seda tööd palga pärast, vaid ikka praktika ja õppimise eesmärgil. Eero nimetab, et LXi kogemusest on küll abi, kuid vormelid ja kereautod on totaalselt erinevad asjad ja mehaanikute tegemised autode juures täiesti teised. Ta toob näiteks, et kui kereautodel hakkab seadistus pihta veermikust, siis vormelite puhul alustatakse tiibadest, rehvidest ja alles siis näpitakse vedrustust.

Meeste sõnul tuleb selle töö juures lahendada pidevalt ülesannet, mis üks või teine asi on ja mida ta teeb. Veiko ütleb, et lisaks nuputamisele tuleb ikkagi ise küsida ja siis selgitatakse sulle asjade tööpõhimõtet.

Tegelikult on valitud tee väga raske. Kurva näoga nendib seda ka Koiranen bros.-i omanik ja juht Marko Koiranen, öeldes, et ega poistel muud elu peale oma mehhaaniku tegemiste tõesti pole - olles korraliku meeskonna juures, kes kõik etapid kaasa teeb, peab ikka kogu aja ratastel olema ja koju üldse ei saa. Marko sõnul on asja juures ka omad plussid - reisida saab palju, hasart tekib ja tuntakse võidurõõmu. Eero räägib, et ta on üritanud toimetada Enn Orava õpetuse järgi, et hasarti kui sellist tuleb tagasi hoida ja teha oma tööd professionaalina. See tähendab seda, et mehaanik tuleb ja teeb parima auto, mis oskab, ja analüüsib tehtut külma peaga. Pärast sõitu paneb asjad kokku, andmed kausta ja läheb järgmisele võidusõidule. Rajad on läbi ajaloo enamjaolt samad ja paljud andmed tuleb tuleviku tarbeks talletada.

Radadel olevad boksiruumid on meeste sõnul vägagi erinevad. See, mis telerist vormel 1 bokside kohta paistab, on kohati väga pealiskaudne. On olnud kohti, kus põlenud laega boksiruumid näevad pärast vormel 1 auto lahkumist välja hullemad kui mõned Maarjamaa välikemmergud.

Mehaanikute tööaasta Vormel Renault' sarjas algab jaanuariga, kui masinad täiesti algosadeks lahti võetakse. Mootoreid lahti võtta ei tohi, need on plommitud ja saadetakse lihtsalt Prantsusmaale hooldusesse. Kogu vormeli lahtivõtmine võtab aega kolm päeva. Raamatu järgi uuritakse, mida võib autol vahetada ja mida ei või, kõik osad käiakse üksipulgi üle, sest autod peavad terve hooaja kestma ja kui midagi juhtub, siis vaadatakse kohe mehaanikule otsa. Vormel peab koos olema märtsi alguseks, kui kogu kola treilerisse pakitakse ja Euroopasse tuuritama minnakse. Mehaanikute jaoks on see raske aeg, sest testimise periood on nende jaoks kõige suurem töö. Pärast testimise perioodi algavad võistlused, mis on üks suur logistamine mööda Euroopat. Võistlussõitude hooaeg saab läbi oktoobri lõpus. Pärast seda algab vabatestide periood, mis kestab kuni detsembri lõpuni. Meeste endi sõnul on just aastalõpu testide aeg nende jaoks kõige raskem, sest siis testitakse nii kaua, kui valget aega on.

Eero sõnul võivad nad ka ise ettepanekuid teha auto paremaks muutmisel. Plaanidest tuleb rääkida meeskonna peainsenerile Jari Koiranenile, kes vaatab ettepaneku üle kõigepealt selle pilguga, kas reeglid lubavad seda teha, ja teiseks, kas seda on mõistlik teha ehk kas see teeb auto paremaks või mitte.

Marko Koiraneni sõnul on ta Eero ja Veiko tööga väga rahul ja heal meelel peaks neid edasi, kuid annab endale aru, et poisid tahavad mingil hetkel kuskile kõvemasse meeskonda minna. See ei tähenda seda, et Koiranen bros. oleks nõrk tiim, vaid seda, et poisid lähevad edasi vormel kolme ja üles.

Siiski nimetab Marko Koiranen seda, et kavatseb neid vähemalt kaks aastat endale hoida. Eero nimetab, et ka tema arust tuleks sellel kohal veel aasta kuni poolteist olla, et kasutada võimalust ja õppida võimalikult palju ja harjutada ennast sellesse elurütmi korralikult sisse. Salamisi nimetab mees ka seda, et soovib mingi hetk edasi minna Inglismaale vormel 3 meeskondadesse ennast täiendama.

Veiko nimetab, et vormel ühte eriti ei tahakski mehaanikuks, pigem olla paar klassi madalamas vormel kolmes ja olla seal kunagi seadistaja. Kereautodele ei taha enam kumbki minna, sest vormelid on armsaks saanud ja need on ikkagi ehedad võidusõiduks ehitatud masinad.

Eesti meestel on ka üsna suur vastutus, sest Koiranen bros.-i ühes vormelis istub Marko Koiraneni sõnul Soome üks suuremaid tulevikulootusi Atte Mustonen, kellest ennustatakse vähemalt järgmist Kimi Räikköneni.

Fotod: Ardo Kalda, Koiranen bros.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing