Enroni krahh võib hakata mõjutama ka Eesti ettevõtteid

2002. aastal ehk aasta pärast seda, kui Ühendriikide energiahiid Enron juhtide raha kantimise ja varastamise tõttu suure käraga kokku varises, otsustasid kaks riigi senaatorit, et tulevikus enam nii juhtuda ei tohi. Paul S. Sarbanes ja Michael G. Oxley töötasid välja akti, mis pidi nende ettekujutuse järgi börsifirmad läbipaistvamaks tegema.

USAs selle aasta juulis eeldatavasti kehtima hakkav Sarbanes-Oxley akt karmistab reegleid, kuidas avalik firma oma raamatupidamist tegema peab, et ärile kahjulik tegevus läbi ei läheks. Nii näiteks peab ühe akti punkti järgi säilitama majandusaruandeid praeguse viie aasta asemel seitse aastat. Et tulevikus ei saaks firmajuhid öelda, et nad ei tea halbadest tehingutest midagi, peavad juht ning finantsjuht kirjutama alla tunnistusele, millega kinnitavad, et aruanne on täielik ning õige.

Kuidas on see seotud Eesti ettevõtetega? Ameerika börsifirma, kes on akti sõltlane, võib tahta, et tema koostööpartner, kelleks võib olla Eesti firma, järgiks samuti Sarbenes-Oxley aktiga seotud piiranguid ning kohustusi.

"Teema on alguse saanud elust enesest," sõnas IBM Eesti juht Valdo Randpere eile hommikul koos emafirma analüütikutega teemat tutvustades. "See on vajalik seadus, eriti arvestades Eesti ärikultuuri," lisas ta ekspankur Ain Hanschmidti juhtumile viidates. "Või LHV poisid," jätkas ta. Randpere sõnul on hea, et teiste kontrollorganite silmad on lõpuks ometi avanenud, kuna börs, kes börsifirmasid peaks kontrollima, seda tegelikult ei tee või ei saa teha.

Ka Tallinna börsi juht Kaidi Oone kinnitas akti tarviklikkust ning arvas, et enamik Eesti börsifirmasid, keda see puudutab, peaksid sellest ka teadlikud olema. "Kuna akt puudutab börsiettevõtteid, kes on kõige kvaliteetsemad ettevõtted Eestis, siis nemad on kõige rohkem valmis," sõnas ta.

Siiski ei teadnud Oone, kas firmad ka mingeid ettevalmistusi selles suhtes teinud on. "Seda ei oska öelda. Meie hakkame ettevõtetega suhtlema siis, kui akt on jõudnud lõpliku kujuni," ütles ta ning täpsustas, et akt ei pruugi üldse juulis kehtima hakata. "Nii palju kui mina tean, on akt läinud viimasele lugemisele," sõnas ta.

Ka Euroopa Liidul on plaanis järgmise aasta neljandas kvartalis rakendada sarnaseid meetmeid. Direktiiv reguleerib sisekontrolli toimimist finantsaruandluse üle.

Hansapanga õigusnõuniku Tiina Sepa sõnul on pank aktist teadlik, sest see tekitas terves Euroopas suurt vastukaja. "Tänasel päeval ei ole veel ükski USA pank meie poole Sarbanes-Oxley aktist tulenevate nõudmistega pöördunud," ütles ta. "Meie jaoks ei ole nõuete rakendamine teostamatu ülesanne, kuid tähendab igal juhul lisakulutuste tegemist."

Autor: Gert D. Hankewitz