Ilu pannakse patta

Heidi Vihma 31. märts 2006, 00:00

Kloostrielanikele kehtisid ju igasugused söömiskeelud, eriti piirati liha tarbimist. Aga linnud nagu polekski õige liha, seepärast sobisid need hästi - kõht sai täis, aga pattu ei teinud.

Paljudes maades on sajandite jooksul faasanitele nii kõvasti jahti peetud, et looduses neid enam ei leidu. Selle vastu on leitud abi: faasaneid kasvatatakse farmides ja viiakse need sealt just enne jahti metsa, lastakse lahti ning siis saavad jahimehed need maha lasta ja jälle kokku korjata. Vahel lastakse neil kaunitel lindudel metsas natuke kauem elada, süüa puhast metsatoitu ning alles siis lastakse nad maha. Kauem metsaelu nautinud lindude liha saab teise maitse kui kodus peetute oma, see on juba päris metslinnu moodi. Ka Eestis on mõned faasanitalud, kus jahi tarbeks linde kasvatatakse, ja faasanijahti korraldatakse päris mitmes kohas. Mõned jahimehed räägivad, et maha lastakse ainult kolmandik metsa viidud faasanitest. Ülejäänud jäävad siis metsloomade eineks.

Faasanid ja kanad on väga lähedalt sugulased. Kõigepealt kuuluvad nad ühte seltsi - Galliformes ehk kanalised -, aga nad on ka üks sugukond - Phasianidae ehk faasanlased ehk kanalased. Ja nii nagu päris kanade emaslinnud on kanad ja isaslinnud on kuked, on ka faasanid kas kuked või kanad. Kanade sugulased kõlbavad süüa küll. Teadjad kokad eelistavad faasanikanu kukkedele - neil on pehmem ja õrnem liha. Faasanikuke liha tuleb maitsvam, kui see enne küpsetamist peekoniviilu sisse keerata, kanasid ja tibusid võib röstida ka ilma pekita.

Toredaim ja kuulsaim faasaniretsept pärineb Prantsuse köögi suurkujult Brillat-Savarinilt (1755-1826). Faasanil lastakse mõned päevad laagerduda, et liha muutuks pehmemaks. Siis röstitakse. Röstitud lind täidetakse metskurvitsa-trühvlitäidisega ja serveeritakse röstsaial, mis on kaetud metskurvitsa maksast, trühvlitest ja anšoovistest valmistatud võidega. Lisandiks apelsiniviil, kaunistuseks faasani sabasuled. Selline roog sai 1815. aastal nimeks faasan ? la Sainte-Alliance - Napoleoni lõplikku alistamist ja Pariisi rahulepingut tähistati piduliku õhtusöögiga, kus täidetud faasan oli üheks pearoaks.

Leidsin faasani Poseidoni-nimelise Vene restorani menüüst: faasanifilee Créme Bonjouri täidise ja peekoniga. Raske on elu esimest (ja seni ainsat) faasanirooga kiita: pekk ümber, kartul kõrval - kõht sai täis küll, aga usun, et monsenjöör Brillat-Savarini variant võis maitsvam olla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing