Kohalik omavalitsus poputab õukonna-ettevõtjaid

Rubriiki "Juriidiliselt on kõik korrektne (j.o.k.k.)" saab tublisti pikendada kohalike omavalitsuste liinis. Avalugu oli Kohtla-Järvelt, sealsest esimese suurusjärgu ettevõtjast Nikolai Ossipenkost, kes võidab peaaegu kõik linna kommunaalhanked. Tänane Äripäev kirjutab Võru linna edukast ehitusettevõtjast Meelis Munskist, kelle firma Semuehitus võidab peaaegu kõik Võru ehitushanked.

Äripäeva arvates on kohalikul omavalitsusel vägagi riskantne eelistada ainult üht teenusepakkujat, seda mitmel põhjusel.

Esiteks, erakondlik kuuluvus.

Meelis Munski hakkas hankeid võitma kohe pärast seda, kui ta oli vahetanud erakonda - marssides Isamaaliidu ridadest 2004. aastal Reformierakonda. Aga Võrut peetakse ju reformierakondlikuks linnaks.

Konkreetne erakond ja kohalik omavalitsus muutuvad ühe ettevõtja eelistamise pärast rünnatavaks ja haavatavaks, tehes sellega endale karuteene.

Kui lisaks vormile ("juriidiliselt on kõik korrektne") on hankega ka sisuliselt asjad korras, jätab see ikkagi avalikkusele halva maitse suhu, kui hanked võidab järjest sama erakonna inimene. Post factum võib väita, et erakonnavahetus tõi Munskile 50 miljoni krooni eest tööd.

Teiseks, konkurentsi pärssimine, kohaliku monopoli teke.

Põhimõtteliselt on küll hea, kui hanke võidab kohalik ettevõtja, sest ta annab sellega suurele osale kohalikele inimestele tööd (ehkki valla või linna eelarvest).

Halb on aga see, kui ühe ettevõtja eelistamise pärast lakkab toimimast normaalne konkurents kohaliku omavalitsuse ettevõtlusmaastikul.

Võru linnas võivad teised ehitusettevõtjad oma pakkumiste tegemisest loobuda, mille lõpptulemus on see, et hanked võivad linnale kallimaks minna. Konkurents on ikkagi see, mis hoiab hinnad ohjes.

Kolmandaks pole hea, kui kohaliku omavalitsuse ja ühe ettevõtja vahel läheb liigseks semutsemiseks.

Niiviisi võivad tekkida privilegeeritud õukonna-ettevõtjad, kes elavad mugavalt kohaliku omavalitsuse eelarve najal ja muutuvad pikapeale ebaefektiivseks.

Ühe ettevõtja eelistamise kasuks räägib senine positiivne kogemus kohaliku omavalitsuse jaoks. Teatakse ju, mis mehega on tegemist, tema töö kvaliteeti. Uue ja "võõra" ettevõtjaga on risk, et hange võib sootuks ebaõnnestuda.

Ent situatsiooni, millesse ühe ettevõtja eelistamisega sattutakse, võib nimetada riskide liigseks maandamiseks, sissetallatud rada mööda käimiseks, monokultuuri kasvatamiseks. Ei saada ju nii aimu teiste ettevõtjate töökvaliteedist.

Õukonna-ettevõtjal pole samas erilist stiimulit ennast efektiivsemaks arendada. Miks peakski, kui valikukriteeriumite hulgas on teisigi - peale majanduslike.

Kuigi "üle linna ettevõtja" eelistamise kasuks räägib muidki tugevaid argumente, arvame siiski, et pikas perspektiivis mitmekesisus rikastab ja ühekülgsus vaesestab.

Autor: ÄP