Kummardus Itale

Rahvusvahelisel naljapäeval, 1. aprillil tähistab oma 75. sünnipäeva Eesti üks armastatumaid näitlejaid Ita Ever.

Eesti Draamateater etendab juubilari õigel tähtpäeval Alan Bennetti "Õuedaami", millele järgneb tagasihoidlik vastuvõtt, 6. aprillil esilinastub kobarkinos mängufilm "Vana daami visiit."

Alustades viimasest, siis tegu on tõelise suurteosega just näitlejaansambli poolest. Ita Everile teeb filmis osalemisega kummarduse üle kolmekümne Eesti tippnäitleja eri lavapõlvkondadest. Ka episoodilistes rollides on tähed.

Peaosa mängib Aarne Üksküla, nimiosas mõistagi juubilar ise.

Lugu räägib südametunnistusest, selle olemisest või olematusest ja seda absurdikomöödiale lähedases võtmes.

"Miljardärist vanaproua teeb pikkade aastate järel visiidi oma kunagisse kodulinna. Linn on laostunud ja alla käinud. Vana daam pakub linnale ühe miljardi. Vastutasuks nõuab ta õiglust. Täpsemalt õigluse taastamist linnas. Ta nõuab selle inimese surma, kes kauges nooruses keeldus tunnistamast end tema lapse isaks ja kelle valetunnistuste tõttu ta linnast lahkuma sunniti. Kõigi hämmelduseks osutub selleks meheks linna aukodanik Alfred Ill (Aarne Üksküla). Linnarahvas keeldub. Vana daam seab ennast võõrastemajas sisse ja jääb ootama," on sisu lühike kokkuvõte.

Filmi režissöör Roman Baskin ütleb, et linaloos püüab ta saada selgust, kui veniv on südametunnistus ja kas kõik on müüdav. Nii et teema asetub sajaprotsendiliselt tänapäeva ühiskonda.

Algselt pidi "Vana daami visiit" lavale tulema Eesti Draamateatris, kuid hiljem osutus see töö teatrile liialt mahukaks ja nii võttis ETV projekti enda kanda. Film valmis ETV, Exitfilmi ja MTÜ Kell Kümme koostöös.

"Film on Ita Everi poja Romani projekt ja teater selles ei osalenud. Välja arvatud näitlejad," ütleb Eesti Draamateatri avalike suhete juht Tanel Tomson. Samas pole teater teinud takistust, et filmivõtted saaks õigeaegselt toimuda.

"Ita kaotas "Gösta Berlingi saaga" esietendusel hääle ja seetõttu olid võtted problemaatilised. Teater suhtus võtteperioodi mõistvalt ja ei teinud oma näitlejatele takistusi. Ita Ever on ju Ita Ever," lisab Tomson.

Mõistvalt suhtuvad kolleegid ka sünnipäevalapse soovi, et seekordne juubel saaks tähistatud suurema kärata.

Pärast "Õuedaami etendust" annab oma õnnitlused üle teatrirahvas ja kultuuriminister. Seejärel on banketisaalis Ita Everi kutsutud külalistele pidulik õhtusöök.

"Ita ütles, et viis aastat tagasi oli tal juba juubel ja kõik soovijad said teda õnnitleda, seetõttu palus ta, et asja suure kella külge ei pandaks," selgitab Tomson ja on kindel, et viie aasta pärast tuleb jälle võimas pidu.

"Kes on see vanadaam, kes näeb välja kui mälestusmärk "endiste aegade hiilgusest", elab tuntud kirjaniku tagaõuel, eitab kõike innukalt vaid vaidlemisrõõmust, ajab raudsirgelt oma "poliitikat", keeldub kuulmast teiste nõuandeid? Ja samas on tema väikses näpuski rohkem stiilsust ja elujanu kui mõnes inimeses terve oma elu jooksul kokku?" Neil, kes soovivad saada vastust 1. aprillil toimuval "Õuedaami" etendusel, tuleb loota viimasel hetkel müüki lastavatele pääsmetele. Enamik kohti on reserveeritud.

Topeltkiirusega valminud "Vana daami visiit" võlus ettearvamatute olukordade ja suure professionaalsusega.

Mulle oli see fotograafina kaheksas filmivõte jäädvustada. Võrreldes teiste ametitega, mis otseselt filmi linti saamisega seotud, on fotograafi töö võtteplatsil paindlik ning laseb kaadrite pildistamise kõrvalt filmi valmimist ka distantsilt vaadata ja salvestada.

"Vana daami visiit" valmis kiiresti. 20 päeva täispika mängufilmi ülesvõtmiseks on tavalisest kaks korda kiirem tempo, selgelt hullult lühike aeg. ETV viimaste aastate filmitootmistest on näiteks "August 1991" valminud ka nädala võrra lühema ajaga, kuid rekordi püüdmine ajasäästmises ei ole iseenesest eesmärk. Ajanappus tähendab, et ööpäevast võtab võttemeeskond maksimumi ning päevad ja ööd venivad pikaks. Võrdluseks näiteks Peeter Urbla lavastatud mängufilm "Stiilipidu", kus tema sõnul meeskond üle kaheksatunniseid tööpäevi ei teinud.

Vürtsi lisasid lisaks tihedale ajaplaanile karmis külmas toimunud krõbedad ja lumised välivõtted, mis teinekord öössegi venisid. Samuti meenub öine Vene kultuurikeskus, kust üks osa massistseenides osalenud vabatahtlikke enne võtte lõppu lahkus ja nii kaadrisse augu ning filmitiimile väljakutse jätsid. Või politseijaoskonnaks muundunud Patarei vangla, mis viimased aastad küll tühjana seisnud, kuid räägib kõhedat ja ängistavat lugu, millele ta läbi aja tunnistajaks on olnud.

Vimkasid viskas ka vara "ära kukkunud" päevavalgus, mida talikuudel vaid näpuotsaga. Alt ei vedanud õnneks tavaliselt labiilsusega silma paistev talv, lumel oli filmis keskselt oluline ruum kaadrid täita ja õnneks sulama ta ei hakanud, niisiis vedas.

Ettetulnud karisid pehmendasid aga meie tippnäitlejad, kes olid vastutulelikud ja paindlikud. Ehkki tipptähtede kontsentratsioon oli võtteplatsil aukartustäratavalt kõrge, ei kohanud mingit staaritsemist. Ei mingeid ekstravagantseid nõudmisi, ei mingit staaritsemist, kuigi mõnikord tungis külm tuul luudeni ning tuiskav lumi täitis kraevahed. Professionaalid ikkagi.

Roman Baskin aga teab lavastajana täpselt, mida tahab, on nõudlik ja oma soovides kindel ning vankumatu. Tal on täpne sihti ja nägemust lõpptulemusest, mida ta püüab. See omakorda tähendab kõigile osalejatele kõrgendatud valmisolekut ja tegutsemisvalmidust ning paksema naha kasvatamist, mis peaks vastu lavastaja kriitikale.

"Vana daami visiidi" võtted olid kogu tiimile hea karastus ja meeskonnakoolitus.