Loss sajandite tagant- Kadriorg

Heiki Haljasorg 31. märts 2006, 00:00

Pärast Põhjasõja lõppu Eesti alal 1710. aastal polnud pärimuse järgi Riia ja Pärnu vahel kuulda ei kuke kiremist ega koera haukumist. Peeter oli raiunud akna Euroopasse ega pidanud enam Euroopaga korstna kaudu suhtlema, nagu Vene ajalookirjutuses levinud väljend ütleb. Kuidas aga tekkis Peeter I-le mõte, et Tallinnas võiks olla ilus loss?

Peetrile meeldisid mered ja ta võttis endale missiooni muuta Venemaa mereriigiks. Tema teine ambitsioon oli muuta Venemaa euroopalikumaks. Ta oli käinud Versailles' lossis Prantsusmaal ning soovis seda jäljendada. Nii lasi Peeter I Tallinna ja Peterhofi Versailles' lossi koopiad rajada. Kuna Peetrile nii väga meri meeldis, ehitati lossid mere äärde ning kuna arhitekt Niccol? Michetti oli itaallane, lähtub loss itaalia villatüübist.

Milanos asuva lossi Palazzo Litta fassaad meenutab Kadrioru lossi oma. Milanost pärit, praegu Eestis elav õpetlane Andrea Bochese võrdleb kahte lossi nii: "Meenutan ülikoolipäevi, mil vahetevahel olid meil loengud ja seminarid barokses-rokokoolikus Palazzo Litta saalides. Missuguse mulje jätaks see Eesti üliõpilasele, kui ta saaks kuulata loenguid, istudes Kadrioru lossi kaminasaalis? Kadrioru lossi ümber võib jalutada ning kevadel ja suvel päikse käes pingil istuda ja Luigetiiki imetleda, aga Palazzo Littas toimub vastupidi kõik sees, kuna ta asub südalinnas. Peaukse ja tiheda - Itaalias ka eriti lärmaka - liikluse vahel on väga kitsas kõnnitee. Vaade on Kadriorus hoopis avaram ja looduslikult kaunim."

1710. aastal kapituleerus Tallinn Vene vägede ees. Linna oli alles jäänud vähem kui 2000 elanikku. Sõda ja katk olid oma töö teinud.

1714. aastal ostis Peeter I ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik, mida me tänapäeval tunneme Peeter I majakese nime all.

Peeter I aegsetes ehitusaruannetes räägitakse praegusest Kadrioru lossist kui "Tema Keiserliku Kõrguse lossist metsatukas Reveli lähedal". Alles 1740. aastail hakatakse seda Kadrioruks nimetama. Rahvas räägib, et Peeter I ehitas selle oma naise auks. Seda legendi ei kinnita ükski dokument ning ka Katariina I seosed Kadrioruga peaaegu puuduvad. 1726. aastal pidi Katariina külastama Peeter I rajatud lossi "metsatukas Reveli lähedal". Isegi mööbel saadeti Peterburist siia, kuid ta ise ei tulnud.

Umbes seitsmekümne hektari suurune, algselt prantsuse stiilis Kadrioru park asub Lasnamäe paekaldal Vesivärava kanali ning Liiva oja vahel. Lossipargi peateljeks valiti Peeter I majakese juurde viinud allee. Park jagati rannavalli kunagisi astanguid ära kasutades fassaadipoolseks alumiseks ja lossitaguseks ülemiseks aiaks. Keskalleed ääristasid lahtised kanalid - Peeter I oli neist Hollandis vaimustunud -, millest üle viisid sillakesed. Parki rajati Luigetiik ja Miraaži tiik - viimase kohal on praegu presidendi roosiaed -, milles mõlemas oli saareke.

Üks pärimus räägib, et Vene keisrinna Anna ajal viidi kõik fontäänid ja nende juurde kuuluvad skulptuurid Kadriorust Peterhofi. 1731. aastal remonditi tõepoolest Peterhofi fontääne, aga Kadrioru fontäänide ja skulptuuride seal kasutamise kohta kirjalikud andmed puuduvad.

Kõrvalhoonetest on alles Peeter I maja, lustla, külalistemaja, köögimaja, jääkelder ja lossivalitseja elamu. Hilisemal ajal rajati veel kõlakoda, Vatikani Püha Peetruse väljakut meenutav puitkolonnaad ja basseiniga Lastepark. Pargis võime näha Apollo ja Kreutzwaldi, Koorti ja Adamsoni ausambaid. 1938. aastal valmis arhitekt Alar Kotli presidendi kantselei hoone.

Kadrioru merepoolsel küljel asus omal ajal saun, mis pole säilinud, kuid mille maketti saab näha Peeter I majakeses. Ajaloolane Jüri Kuuskemaa: "Mis puutub Peetri maja sauna, siis pole kindel, et see valmis aastal 1714. Võib-olla oli see olemas päraldisena Rootsi-aegsest Heinrich Fonne suvemõisast, mis rajati juba 1662. Peeter I tegude kroonikas ning tema välipäevikus saunaskäimisi ei registreeritud. Küllap ta vahetevahel end siingi pesi ja Katariina turja vihtles. Hiljem sai saunast Tallinna loomaaia kontor."

Sauna meenutab ka loomaaia direktor Mati Kaal: "Olin tervelt 15 aastat selle saunaga seotud. Uksed olid nii madalad, et leilisoe sees püsiks, ja pikemad inimesed lõid kogu aeg pea ära, kui hooga direktori kabinetist või raamatupidamisest lahkusid. Tallinna linnamuuseum lasi selle hiljem palkhaaval lahti võtta. Mõnda aega vedelesid need palgid sealsamas tõrvapapi all nummerdatuna, aga siis, kui meie lõplikult ära tulime, korraldasid teedeehitajad sauna säilmete äraveo. Kuuldavasti saadi kaubale vabaõhumuuseumiga. Hiljem olen kuulnud, nagu oleks see mingi tuleõnnetuse käigus kannatada saanud või kogunisti hävinud."

Kadrioru pargis kasvasid algselt hobukastanid, õunapuud, kirsid, karusmarja- ja sõstrapõõsad, juurviljad ja lilled ning keskaegne tammesalu. Parteris kasvanud elupuud olid teritatud pliiatsi kujulised ning meenutasid Vana-Egiptuse obeliske, mis olid ehitatud päikesejumala Ra auks. Pargis asub ka kuninglik tamm, mille istutas 1929. aastal Tallinna külastanud, kuid Kadrioru lossis ööbimisest keeldunud Rootsi kuningas Gustav V.

Kuni 18. sajandi lõpuni puid pügati, enam seda ei tehta. Eestlaste panteistlik maailmavaade ei luba isegi pargi vanu pehkinuid puid maha võtta ja uutega asendada. Seetõttu on ka Peeter I mõte, et Kadrioru lossist paistaks Tallinna vanalinna gooti- ja barokktornid, teiste sõnadega Euroopa, raske saavutada. Suureks kasvanud puud ja kõrged hooned vanalinna ja Kadrioru vahel ei lase enam sellist vaadet taastada.

Kadrioru loss on ehitatud itaalialikus barokkstiilis suveresidentsina. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccol? Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani.

Tsaari tegude kroonikas märgib seda sündmust järgmine sissekanne: "Valitseja oli oma linnalähedases majas ja mõõtis selle lähedal kohta maja vundamendile ja aiale, mille tarvis oli Tema Kõrguse juures Peterburist kaasa toodud arhitekt Michetti."

Pärimus räägib, et 1719. aastal müüris Peeter I isiklikult lossi peahoone vasakpoolsele külgseinale kolm telliskivi, mis jäeti krohvimata. Arvatavasti elas Peeter I aastal 1721 ühes äsja valminud tiibhoonetest, aga päris lossi valmimist tema silmad enam ei näinud.

Peterburi peaarhitekt Michetti sai Kadrioru lossi rajamise ajal 1720. aastal 5000 rubla aastapalka, arhitektisell Zemtsov alustas samal aastal kuuerublase kuupalgaga, kvalifitseeritud töömehed said kolm rubla kuus.

Loss koosneb terrassidega ühendatud keskosast ja kahest tiibhoonest. Tiibhooned said katuse alla 1719. aastal. Peahoone müürid ehitati 1720-1721 ning põhiosas valmis loss 1725. aastal.

Lossi soklikorruse keskosas asub esinduslik vestibüül ja selle peal kahte korrust läbiv peasaal ehk nn kuppelsaal. Vestibüülis näeme mälestustahvlit delfiinide ja tsaarivapiga ning raidkirjal ladinakeelset lauset, mis eesti keeles kõlab nii: "Peeter I, Jumala armust Venemaa keiser, asutas endale maja sellel kohal, mis on Revalis, juulis 1718. aastal." Tahvlilt leiame ka Niccol? Michetti ja Mihhail Zemtsovi initsiaalid.

Peakorrusel asusid peale pidusaali keisripaari elu- ja magamistoad, salongid ja kabinetid. Vasakpoolne osa lossist kuulus Katariinale ja parempoolne osa Peetrile. Seda tõendavad ka kuplisaali kartuššidele maalitud monogrammid.

Fotod: Meeli Küttim, Eesti Kunstimuuseum

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:12
    Otsi:

    Ava täpsem otsing