Margit Mutso: Mulle meeldib see majadegrupp

Tegemist oli siis erakordse võimalusega, sest ehitusbuum polnud veel alanud ja need omapärase stiiliga, maastikku sulanduvad hooned demonstreerivad oma loojate isikupära ühte huvitavat tahku.

Ma hindan Vabaõhukooli teele rajatud asumi täislahendust, sõnab arhitekt Margit Mutso. Siin on näide heast tulemusest, sest Vilen Künnapu ja Ain Padrik on mõelnud välja logistilise süsteemi, mis paneb kõik funktsioneerima ja tervikuna mõjuma. Juba eeldus - üldiselt üksikule ehk üldisest ideest kuni majade siselahendusteni välja - annab lõpptulemusele erilise joone.

See on esimene arendusprojekt Eestis, kus arhitektide meeskond sai võimaluse lahendada ühe ala terviklikult, alates detailplaneeringust kuni hoonete projektideni. Majaostjad pidid arvestama, et hoonete vahele ei tohi ehitada piirdeaedu, et ala peab jääma mõjuma terviklikult ühtse kooslusena ning et hooned tuleb tellida ühelt arhitektuuribüroolt. Elu on näidanud, et selline avatud lahendus on võimalik - ei teki siin probleeme laste, koerte ega autodega, arutleb Mutso.

Elamine niisuguses kinnisvarakülas sunnib paratamatult teistsugust elustiili harrastama, kui eestlane harjunud on. Siin on kõik avatud, pole ühtegi nurka, kuhu naabrite eest peitu pugeda, omaette saavad pered muidugi oma maja ümber oleval alal toimetada. "Kujutan ette, et Vabaõhukooli tee asumi üheksa maja elanikud suhtlevad omavahel toredasti. Ma arvan, et hea arhitektuur muudab inimesi paremaks, ja see unikaalne projekt nii teeb. Inimesed peavad seal olema avatumad, nad peavad koos ühiseid probleeme lahendama," on Margit Mutso veendunud.

Arvestades aega, millal neid Vabaõhukooli tee maju ehitati - siis ei olnud meil võimalik kasutada nii kalleid materjale kui praegu ja pangad ei andnud üldsegi soodsalt eluasemelaene - on leitud tähelepanuväärivaid lahendusi, tunnustab Mutso kolleegide tööd. Üksikuna ei pakuks need eramud talle huvi, aga hea kooslusena, keskse väikse väljaku ja ühise rohelusega, on sellel majadegrupil hindamatu väärtus.

Trapetsikujuliste plaanide ja lõigetega hoonete fassaade elavdavad värvilised ruudud, mis oleksid nagu pärit Mondriani maalidelt - eks see viitab ka arhitektide kunstiarmastusele.

Niisugune terviklik projekt saab teoks ainult missioonitundega arendajate soovil, kelle ideeks on rajada kas terveid elamurajoone, asumeid või hoonete ansambleid ja kus on paika pandud vabamad projekteerimistingimused. Arhitektidel on palju raskem kavandada maju, mille krundid on väiksed, aga täisehituse mahud maksimaalsed. Siis on väga keeruline, peaaegu võimatu saavutada head tulemust, sest loovust piiravaid asjaolusid on mitu, kommenteerib Margit Mutso. Vabaõhukooli tee majadegrupp on väga eeskujulik näide ühest võimalusest, kuidas eramuehitust kindlalt piiritletud territooriumil lahendada.

Autor: Tiina Kolk