Rahutu hing

Gea Velthut-Sokka 31. märts 2006, 00:00

Krediidiinfost Aschjemiga (60) seotud ettevõtteid otsides tuleb nimekiri mitu lehekülge pikk. Mehe ärimudel on lihtne: tema poolt on kontaktid ja suhted, teiste poolt raha. Maailma noorte kommertskojas (JCI) loodud tutvused on Norra majanduskriisi ajal Eestist uusi võimalusi otsima tulnud Aschjemi teinud jõukaks meheks - täna on ta kommertskoja kõrgete liikmete ärihuvide esindaja Eestis, omades ise enamasti ettevõtmistes väikeseid osalusi.

Harju tänava kruntide müük oli Aschjemi ja tema äripartnerite jaoks üks edukamaid projekte.Kuid rahutu hingena on kommertskoja senaator aktiivselt tegev ka põllumajanduses, kinnisvaraäris ja isegi solaariumisalongide pidamises.

Esimene asi, mis Aschjemiga seotud äride majandusaasta aruannetega tutvudes silma jääb, on pidev laenuvõtmine ja -andmine tema osalusega firmade vahel. A3-formaadis paberile joonistatud paarisaja tuhande krooniste summade liikumise skeemist saab tihe ja läbipõimunud ämblikuvõrk. Teise asjana tasub märkida, et ehkki ettevõtmisi on kümneid, on enamik neist isegi Eesti mõistes imepisikesed - käibed jäävad mõne miljoni kanti, kuid samas on ärid enamasti kenasti kasumis.

Muide, tiitel "senaator", mida Aschjem igal võimalusel rõhutab ja ka e-kirjadele lisab, ei oma mingit poliitilist tähendust, vaid on kommertskoja ametinimetus kogenud liikmele. Sama tiitlit kannab enamik tema välismaa äripartneritest.

Aschjemi suhted Eestiga saidki alguse just läbi Maailma noorte kommertskoja. 80ndate lõpus otsis organisatsiooni siinse rakukese looja ja juht, Rapla ärimees Erlend Tammenurm koja maailmakonverentsil uusi äripartnereid ning leidis Aschjemi.

1992 loodi Raplasse üheskoos tööstuskaupade hulgimüügifirma No Rest International. Firma tegutseb tänini ja tegeleb peamiselt raamatupidamisteenuste ja finantskonsultatsioonidega, hoides kontrolli all suurema osa Aschjemiga seotud firmade raamatupidamisi. Just tänu Aschjemi-Tammenurme tandemile hakkas Eesti kodudesse jõudma postimüügikataloog Select. Täna neil postimüügis enam endal osalust ei ole.

"Rahutu hing," iseloomustab Tammenurm oma kauaaegset partnerit. "Kui mingi projekt ennast tema jaoks ammendab, müüb ta osaluse selles maha ja liigub edasi."

Tammenurme sõnul on Aschjem kergesti innustuv ja hea ideegeneraator, ent projektide elluviimisel vajab tasakaalustavat abi. Äri algusest meenutab ta aga, et Aschjemi panus ei olnud raha poolest eriti suur, kuid hindamatuks said norraka sidemed. "Tänu Paalile saime välispartneritelt krediiti firma alustamise perioodil, mil see oleks muidu väga keeruline olnud."

Päriselt Eestisse asus Aschjem 1995. aastal, kui toonane Tallinna linnavalitsus eesotsas linnapea Jaak Tammega Harju tänava kordategemiseks investoreid otsima asus. "Ma leidsin need investorid. Kolisin Eestisse, kuna mul oli raske siinseid protsesse Norrast juhtida," räägib ta.

Hetk oli kolimiseks sobiv: mees oli lahutanud oma abielu ning Norras, kus tal oli väike ehitusfirma, oli majanduskriis. "Saabusin Eestisse, 10 000 Norra krooni taskus," meenutab Aschjem. "Eesti oli tollal väga hall maa."

Sellest ajast on Aschjem eri riikide kommertskodade kõrgete ninade vahemees Eestis. Nii näiteks osteti kinnistu Mustamäele, kus praegu tegutseb Magistrali kaubanduskeskus. Krunt on tänaseks edasi müüdud. Tema juhendamisel ostis Norra investorite grupp seitse aastat tagasi 65 protsenti Pindi Kinnisvarast ja müüs hiljem tagasi.

"Ma olen seotud väga paljude firmade toomisega Eestisse - näiteks Statoil, Lindstow International (Reval Hotelligrupp - toim.), valgustite tootja Glamox," loetleb Aschjem.

Kokku on Aschjem Eestis seotud olnud ligi 40 firmaga, praegu on tal osalus 26s. Täpset pilti tal firmade käekäigust ja rahalisest seisust ei ole. "Raha tuleb rohkem kui ära elamiseks vaja," muigab ta.

Algul Raplasse elama asunud mees kolis 90ndate lõpus Tallinnasse Pikale tänavale soetatud korterisse, kus ta elab koos filoloogi Ene Moldauga. Paar tutvus Briti-Eesti Kaubanduskojas.

Eesti-Norra topeltkodakondsusega mees veedab suved Norras, kus tal on kolm täiskasvanud last. Varem oli ta kirglik lendur - ise lennukit küll ei oma - kuid migreenid tegid sellele hobile lõpu peale. "Kahju, 700 lennutundi oli juba kogunenud," nendib ta.

Mõni projekt on Aschjemil ka katki jäänud või aia taha läinud.

2003. aasta kevadel lubas osaliselt Aschjemile kuuluv firma OÜ Hansahouse suure käraga ära osta Preatoni Panga. Juunis lahkus aga ootamatult töölt kogu ettevõtte meeskond ning ka panga ostmisest ei kostnud hiljem kippu ega kõppu. "Meil olid sellega suured plaanid," meenutab Aschjem nüüd ja põhjendab tehingu katki jäämist sellega, et Preatoni poolt jäi liiga palju lahtisi otsi.

Edukaks ei saa lugeda ka Aschjemi katsetusi põllumajanduse vallas. Tema ja ta Suurbritanniast siia vahendatud partnerite kolm farmi Rapla- ja Järvamaal tulevad euroraha toel ots otsaga kokku, kuid on maksuvõlglased. Aschjem, kelle isa oli põllumees, usub, et farmid on siiski perspektiivikad.

"Käive pole suur, kuid investeering on väga hea," kiidab ta.

Heldur Meerits, Novo Kinnisvarainvesteeringud OÜ juhatuse liige
Ega mina temaga rohkem ei ole kokku puutunud kui seoses Harju tänava episoodiga. Ta on selline optimistlik ja lahendusi otsiv inimene. Konstruktiivne. Harju tänava kruntide ümber oli probleeme aastaid, eks ta oli vahel ka päris tige, kuid see ei muutnud minu üldist muljet temast.

Ville Jehe, kunagine OÜ Gelsea juhatuse liige
Minul olid temaga kokkupuuted, kui ta 6-7 aastat tagasi tõi siia Harju tänava projekti jaoks välisinvestoreid, mina siis esindasin eestlasi. Preatoni alles hakkas siia investeerima ning Eesti ei olnud mingi selline koht, kuhu välismaalased oma raha oleks panna tahtnud. Ta on investeeringute Eestisse toomise eest auhinda väärt.

Aschjem kandis alati pintsakut ja lipsu, teistmoodi riides olen teda vaid paar korda Controvento restoranis õhtusöögil näinud. Mulle meeldis tema optimism, Harju tänava probleemide puhul ei langenud ta kunagi masendusse, alati lootis parimat. Seltskonda on sellist inimest vaja.

Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara nõukogu esimees
Paal Juul Aschjem on väga energiline, vitaalne ja vahetu inimene. Ei ole mina tema juures kunagi väsimust või tüdimust näinud.

Pindi Kinnisvara ühe aktsionärina oli ta osavõtlik ja huvi tundev, mitte lihtsalt üks investor. Oleme ka perekondlikult läbi käinud, ta on väga mõnus vestluskaaslane. Norras on ta endale tõeliselt mõnusa pesa sisse seadnud mereäärses suvilas, mõni ime, et ta suved seal veedab.

Aare Heinvee, Rapla vallavanem
Aschjem on alati rõhutatult korrektne ja viisakas, alati on oma plaane vallale tutvustamas käinud. Hea meel, et ta on oma ärisid just Raplast alustanud. Tema osalusega farmiga OÜ Kelko on küll palju probleeme, kuid tema nimi pole selles kontekstis kunagi läbi käinud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing