Rahutu mees Priit Toomits

Heidi Vihma 31. märts 2006, 00:00

kolinud on ta Tartust Tallinna ja tagasi, vahepeal Otepää lähedale Arulasse, siis Pärnusse, sealjuures mõnede kohtade vahel mitu korda edasi-tagasi käinud.

Rahutult läheb tema elu ka Tallinna-mehena. Alles ta tuli Peterburist, kus käis sealsete restoraniuudistega tutvumas, siis tegi Pühajärvel väikest koolitust, seejärel olid Peterburis rahvusvahelised Läänemere maade kulinaariavõistlused, millest ta osa võttis. Siis kolme koka show - gurmeeüritus koos Michael Bhoola ja Londonis elava sõbra Neville Campbelliga. Siis veel midagi. Ja muidugi põhitöö Karl Friedrichis, Raekoja platsil asuvas piprarestoranis, kus igal kolmel korrusel eri iseloomuga söögikoht.

Priit Toomits on rahvusvaheline mees. Kui eelmise aasta novembris Eesti Peakokkade Ühendus esimest korda oma kõrgeimad aumärke, rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud Cordon Bleu aurahasid jagas, oli üks neljast autasustatust Priit Toomits. Tema pälvis autasu rahvusvaheliste sidemete arendamise eest kulinaaria vallas. Cordon Bleu on maailmas laialt tuntud kulinaarne autasu, mille ajalugu ulatub tagasi vähemalt 17. sajandisse.

Kuidas selline kõrge autasu välja teenitakse, uurisin Priidult. "Kõik algas isiklikest suhetest. Eesti Peakokkade Ühendus loodi aastal 2000, pärast seda need kontaktid tasapisi tulema hakkasidki. Oli tahtmine teada saada, mida mujal maailmas tehakse. Esialgu juhtusid siia mõned Soome Peakokkade Ühenduse mehed, saime nendega tuttavaks, siis käisime juba ise Soomes õppimas ja töötamas."

Tasapisi tulid ka Taani, Norra, Island, Inglismaa - ikka iga maa peakokkade ühenduse kaudu. "Siin kodus me võime ju pingutada küll, arvates, et oleme kõvad tegijad, aga mingi hetk on vaja jõuda ka laia maailma, võtta osa rahvusvahelistest tippkokavõistlustest." Eesti Peakokkade Ühendus võeti märtsi keskel ametlikult ülemaailmse kokkade ühenduste assotsiatsiooni liikmeks. Üks oluline etapp on läbitud.

Priidu trumbiks on algusest peale olnud hea inglise keele oskus. "Matemaatika ja füüsika olid mul koolis kehvapoolsed, aga keeled hakkasid hästi külge. Käisin kooli kõrvalt ka inglise keele kursustel." Koolis oli Priit õpetajatele mõnevõrra raske kuju, ütles oma arvamuse liiga otse välja. Seda eriti ajalootundides, kus Priidu arusaamad ametliku ajalooga alati kokku ei sobinud. Nii andiski klassijuhataja mõista, et keskkool pole sellise inimese jaoks õige koht. Aasta oli siis 1989, kui Priit tegi otsuse kokakooli kasuks. Ja pole seda kordagi kahetsenud. Süüa teha meeldis talle juba lapsest peale. Esimene tatrapuder on Priidul siiani meeles: "Alustasin ühe potiga, lõpetasin nelja või viiega. Kust mina teadsin, et see tatar nii palju paisub."

Kõige rohkem kulub tal aega muidugi põhitööle piprarestorani Karl Friedrich peakokana. Priit on hea ja tunnustatud peakokk, kes sellel aastal oli Hõbelusika parima koka nominent. Maitsemaailmas püüab Priit puhaste naturaalsete maitsete poole, lihal olgu liha maitse ja tüümianikastmel tüümiani maitse. Serveerimisstiil järgib klassikat. See ei tähenda, et tema menüüdest kiiksuga asju ei leia: desserdi juures on Priit kasutanud lasanjet, jäätist on teinud oliiviõliga, leidub muudki veidrat.

Priidul on hästi läinud, ta on saanud käia õppimas mitmete maade restoranides: Inglismaal Londonis, Soomes, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal Lyoni lähedal. Seal teeb ta kõike, mida iganes vaja, hommikust õhtuni on nuga peos. Raske töö, aga koju tulles on ideesid nii palju, et võib uue menüü kokku panna.

Töö on tähtsam olnud kui pere, rahutu elu tõttu ei peaks isegi koer ja kass vist Priiduga vastu, nii ongi koduse elu kõige olulisemad asjad raamatud, muusikamängijad ja televiisor. Kokaraamatud on töö juures, kodus loeb Priit mõnuga kriminaalromaane ja vandenõuteooriaid. Eesti kirjanikest meeldib Kaur Kender. Muusikastki läheb jõulisem asi paremini, heavy metal istub eriti hästi. Aga sobib ka ooper - Pärnu ooperigaladel on Priit alati kohal olnud.

Priidu au, hiilgus ja hobi, mis võtab meeletult aega, on barbeque. Nüüdseks on ta kahekordne Eesti BBQ-meister, Eesti karikavõistluste meister, Euroopa meister ja maailma meistrivõistluste kaheksanda koha omanik, sealjuures BBQ-show' poolest 2004. aastal maailma teiseks hinnatud. Kui Priit barbeque'ga alustas, oli tema unistuseks jõuda papptaldrikute maailmast täieliku gurmeeni. Priit tahtis, et ka barbeque-road serveeritaks nagu ? la carte-restoranis. Ega läinudki kaua aega - neli-viis aastat -, kui selline stiil ongi läbi löönud, serveeringud on muutunud kaunimaks, toidud mitmekesisemaks. Peale liha valmivad grillil ka koogid, magustoidud ja kõik muu. Ajakirjade Kirjastuse välja antud raamatust "Grillimine ja barbeque" võib lugeda Priidu BBQ-retsepte: kitsejuustuga täidetud broilerifilee polentaga, maasikad roseepipraga ja sama kõrge lennuga veel kümneid ja kümneid barbeque-roogasid.

Gurmeekokk, barbeque-meister, rahvusvahelistel kulinaariavõistlustel pärjatud peakokk sööb kodus hea meelega purgisuppi. Kodus ei viitsi ta enam toiduga jännata, peaasi, et kõht täis saab. Parem juba sõpradega välja minna, noh, näiteks jalgpalli vaatama.

Mille poole sa õieti püüad? Milleks see rabelemine? Priit ei püüa varjata, et tahab oma valdkonnas heaks tegijaks saada, keda tuntakse nii Eestis kui mujalgi. Ambitsioone on küllaga, aga kusagil kaugel terendab unistus oma väikesest restoranist sooja mere kaldal. Kus peale klientide ka sõbrad söömas käivad ja kus on lihtsalt mõnus olla.

Oma külaliseks kutsus Priit Toomits Dmitri Demjanovi: "Escoffier* on surnud, Paul Bocuse** ilmselt ei tuleks, nii jääbki üle ainult Dmitri Demjanov." Ja pakkus kolleegile lõunaks sidrunheina ja valge veiniga hautatud tallekaela kartuligratääni ja tsitrusekastmega. Lisaks soe šokolaadi-tarte marjakastmega. "Lihtsad asjad lihtsast toorainest. Eesti lammas, meie oma marjad," põhjendab ta oma valikut.

Dmitri Demjanov, restoranide Gloria ja Egoist omanik, hing ja juhataja:

Priiduga oleme kokku saanud ja koostööd teinud mitmetel põnevatel kulinaarsetel hetkedel. Leidsime temaga kohe ühise keele - see polegi nii tavaline, et kaks kokka ühte kööki nii hästi ära mahuvad. Priit on kõrge tasemega professionaal, hea töövõime ja heade ideedega. Pole lihtne siin Raekoja platsis turistide kahurite all toime tulla, mitmel korrusel, mitme menüüga. Priit on jäänud kindlaks klassikale, kasutab põhiliselt Eesti toorainet.

Kui ma maaliksin kaheteistkümne apostli püha õhtusöömaaja, siis üks koht seal laua taga oleks Priidule - ta on mees, keda usaldan.

* Auguste Escoffier (1846-1935) - maailmakuulus Prantsuse kokk, keda ka maailma köögikeisriks on nimetatud. Oma 62aastase kokakarjääri jooksul muutis ta Prantsuse köögi maailmakuulsaks. Ületamatu autoriteet kulinaaria vallas tänapäevani.

** Paul Bocuse - Prantsuse köögikunsti elav legend, restoraniomanik, Michelini kolmetärnikokk. Teda on nimetatud sajandi kokaks. Bocuse perekonnas on antud restaurateur'i ja koka elukutset isalt pojale edasi alates aastast 1765. Värvikas isiksus, tuntud kogu maailmas.

Fotod: Meeli Küttim

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing