RAMi kontsert tipphelilooja Gavin Bryarsi loomingust

Süvamuusika austajatele toob järgmine nädal põneva kontserdi Gavin Bryarsi loomingust Eesti Rahvusmeeskoori esituses Kaspars Putninši taktikepi all.

Gavin Bryars, oma põlvkonna Euroopa heliloojatest provokatiivsemaid ja originaalsemaid talente on, nagu ka Steve Reich ja Arvo Pärt, üks vähestest elavatest süvamuusikaheliloojatest, kes suudab konkureerida klassikutega ka väljaspool uue muusika "getot", laiema auditooriumi ees.

Ka Eesti kuulajale ei ole ta võõras: tema mõlemat läbimurdeteost, "The Sinking Of The Titanic" ja "Jesus' Blood Never Failed Me Yet", on menukalt esitanud NYYD Ensemble.

2003. aastal oli Gavin Bryars NYYD festivali üks peakülalisi. Heliloojal oli Tallinnast põhjust edasi Riiga sõita, sest tema autoriõhtu toimus ka lätlaste uue muusika festivalil "Arena". Sealt saigi alguse briti helilooja sõprus läti dirigendi Kaspars Putninšiga. Koostöö viljana on valminud Läti Raadio Kooriga CD Gavin Bryarsi ja läti muusikast.

Eesti Rahvusmeeskoori peadirigendina on Putninšil soov näidata meie publikule RAMi erinevaid palgeid väga eriilmelistes kavades. "Glorius Hill" Gavin Bryarsi muusikaga on nende hulgas üks põnevamaid.

Putninš ütleb, et armastab väga Gavin Bryarsi loomingut. Meeskoorile on Bryars kirjutanud erinevat muusikat ja see on võimaldanud koostada huvitava ja kontrastse kava, kus muusikat lausa kolmest erinevast žanrist.

Kontserdi põhiteos on "Cadman Requiem", mis algselt pühendatud Hilliard Ensemble'le. RAMi esituses saab kuulata selle teose versiooni meeskoorile ja orelile (Piret Aidulo).

A cappella teostest on Gavin Bryarsi stiilile kõige iseloomulikum "Glorius Hill" (1988) - Kaspars Putninši sõnul väga kaunis muusika. Vaid mõne kuu eest valminud teose "Silva Caledonia" pühendas helilooja Eesti Rahvusmeekoorile.

Kolmandat stiili esindab kavas 13. sajandi itaalia muusikast, laudadest inspireeritud looming. Laudasid on Bryars kirjutanud erinevatele koosseisudele, sealhulgas soolohäältele. Eesti Rahvusmeeskoorile ja dirigent Kaspars Putninšile on pühendatud kaks laudat, mis kõlavad kontserdil esiettekandes.

Autor: Kersti Inno