Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinn kaardistas kõrghoonete piirkonnad
Kui seni on arendajatel tulnud ametnikega piike murda ja vaielda, kuhu kõrghooneid ehitada tohib, siis nüüd on valmis kaart, kuhu on märgitud kõrghoonestuseks sobivad ja samuti keelualad.
Tallinna linna üldplaneeringute teenistuse planeeringute osakonna juhataja Marti Preemi sõnul selliseid kõrghoonetepiirkondi nagu Maakri kvartal rohkem ei tule. "Kokku on teemaplaneeringus määratud 10 võimalikku kõrghoonete paiknemise piirkonda. Kui Maakri kvartalis on kõrghooneid perspektiivis kokku kümne ringis, siis üheksas teises piirkonnas on ette nähtud rajada nn maamärkidena üksikud kõrghooned," selgitas Preem. Tema sõnul pakub kõrghoonete teemaplaneering välja võimalikud kõrghoonete asukohad, edasine sõltub arendajate huvist iga konkreetse piirkonna vastu.
Teemaplaneeringus loetakse kõrghooneks hoonet, mille paiknemise kohta on vaja teha lennuameti ekspertiis ja need on maapinnast vähemalt 45 meetri kõrgused hooned.
"Praegu on teemaplaneering kooskõlastamisel. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis võetakse planeering vastu ja avalikustatakse juunis ning volikogu kehtestab selle novembris," sõnas Preem.
NCC Ehitus ASi projekteerimise juhi Andres Nikkeli sõnul jäävad paar nende arenduspiirkonda kõrghoonete alale ja ühes projektis tuleb seetõttu teha korrektuure. Kui aga linna poolt on tulevikuks nägemus paigas, siis Nikkeli sõnul on see igati positiivne. "On ebameeldiv, kui tööprotsessi käigus tekivad uued nõuded. Kui aga linnal on selge nägemus, siis see lihtsustab meie tööd. Viie aasta pärast ehitades on juba lihtsam," lisas ta.
Ka YIT Ehituse turundusjuht Marko Uueda tervitab kõrghoonete teemaplaneeringu valmimist. "See annab eeldused selguse toomiseks nii arendajatele oma plaanide realiseerimisel, kinnistute müüjaile hindade määramisel kui ka naabruses paiknevate hoonete omanikele ja elanikele ümbruskonna võimaliku muutuse hindamisel," sõnas Uueda.
E.L.L. Kinnisvara tegevjuhi Aldo Daponi sõnul jääb kaks nende projekti piirkonda, mis on tunnistatud kõrghoonetele sobilikus. Järvevana ja Pärnu maantee ristmiku piirkonnas on käsil detailplaneeringu tegemine. Sinna on kavandatud 14korruseline hoone. Tartu maantee ja Peterburi tee ristmiku piirkonnas on alles plaanid tegemisel. "Teemaplaneering aitab palju. Muidu on nii, et aeg-ajalt tekib kellelgi linnaametnikul mõte, et võib-olla siia ei sobi kõrgem hoone. Tänane seis nende kahe piirkonna puhul, kus töötame, on positiivne, sest kellelgi pole midagi selle vastu, et siia kõrgem hoone tekib. Me ei pea midagi ümber tegema," sõnas Dapon.
Samas lisas ta, et kuigi teemaplaneering näitab ära piirkonnad, kuhu võiks tekkida kõrghoonestus, tulevad mängu ikkagi täiendavad piirid.
"Järvevana ja Pärnu maantee ristmiku piirkond on küll loetud kõrghoonete alaks, aga me saame sinna ehitada kõige rohkem 14korruselise hoone. Kuna tegemist on lennukoridori kontaktvööndiga, ei saa sinna kõrgemaid hooneid ehitada. Kas aga 14 korrust on nüüd väga kõrge hoone või pole, see on vaieldav küsimus," lisas Dapon.