Börside aktsiad on olnud tulusad

Tõnis Oja 03. aprill 2006, 00:00

Neljapäeval teatas USA elektrooniline kauplemissüsteem Nasdaq, et võtab tagasi 4,1 miljardi dollari (53 miljardi krooni) suuruse ülevõtmispakkumise Londoni börsile. Londoni börsi aktsia hind kukkus uudise järel 6,8 protsenti, millele lisandus reedel veel üks langusprotsent. Kuid Londoni börsi aktsionärid ei peaks eriti muretsema, sest aastaga on aktsia hind kerkinud üle kahe korra.

Ent selgub, et börsifirma aktsia kohta polegi see ülihea tulemus. Chicago kahest olulisest tulevikutehingute börsist ühe, Chicago Mercantile Exchange'i (CME), aktsia hind on aastaga kerkinud neli korda. Võrreldes kaubabörsi avaliku esmaemissiooni hinnaga 2003. aasta oktoobris, mis oli 67 dollarit, on aktsia hind tänaseks kerkinud pea kaheksa korda 450 dollarini. Viimaste aastate kuumima börsidebüüdi, Google'i, aktsia on täna võrreldes emissioonihinnaga "vaid" veidi alla kuue korra kallim. Tõsi, Google on olnud börsil ka kolmveerand aastat vähem.

Kuni aastatuhande vahetuseni olid börsid, nagu Tallinna börski, mittetulundusettevõtted või klubid, mille omanikeks olid suured investeerimispangad ehk börsi liikmed. Börsimulli lõhkemise ja sellega kaasnenud kauplemisaktiivsuse langusega hakkasid langema ka börside tulud, kui neile lisandusid uued konkurendid elektrooniliste börside näol. Nendeks olid näiteks peamiselt tehnoloogiaaktsiate kauplemiskohana tuntud Nasdaq ning Archipelago, mille võttis hiljuti üle New Yorgi börs.

Ehkki mitte nii väärikad, aga selle eest paindlikud ja odavamad (mis nelja kuni kuue aasta eest oli väikeinvestorite võitmiseks ülioluline argument) muutusid uued elektroonilised börsid vanadega võrreldes konkurentsivõimelisemateks. Lisaks selgus, et tihtipeale toimusid tehingud nn traditsioonilistel börsidel elektroonilistest süsteemidest aeglasemalt, mis investoritele tähendas puhast raha. Nii hakkasidki vanad ja väärikad börsid nagu CME mõtlema üleminekule elektroonilisele kauplemissüsteemile ning kuna üleminek nõudis suuri investeeringuid, siis börsilt vajaliku raha hankimisele.

Ehkki Euroopas olid börsid börsiettevõteteks muutunud juba varem (Euronext läks börsile 2000. aastal), oli Ühendriikides taoline nähtus suhteline tundmatu ning esimesel hetkel tundus isegi pühaduseteotusena. Kuid selle aastatuhande esimestel aastatel läksid börsile suuremad tulevikutehingute börsid, Nasdaq ning selle aasta 8. märtsil maailma kõige tähtsam börs, New Yorgi börs ise.

Üllatusena on USA börside aktsiad olnud pärast börsileminekut väga tulusad. Võitlus turgude pärast ning börsiettevõtte staatus on muutnud börsid efektiivsemateks. Ajakiri Economist näeb väärtpaberiturgude sektoris isegi mulli tunnuseid. Kallimate börsiettevõtete p/e suhe ulatub 40ni.

Konkurentide ülevõtmiseks kasutatakse aga sama meetodit, mida pruukisid internetifirmad tehnoloogiamulli ajal. Raha asemel kasutati vahetamiseks oma aktsiaid, aga aktsiate genereerimiseks korraldati avalik aktsiaemissioon, mis edu korral muutus üha väärtuslikumaks valuutaks.

Londoni börs on olnud konkurentide ihaldusobjektiks juba aastaid. Otsa tegi lahti Tallinna börsi omaniku (OMXi) eelkäija, Rootsi tulevikutehingute börs OM 1998. aastal. Rootslaste ülevõtmiskatse ebaõnnestus, aga hiljem on neid veel tulnud ning ülevõtmispakkumiste tegemine on muutunud eriti aktiivseks viimastel kuudel.

Möödunud aasta lõpul tegi pakkumise Londoni börsi ülevõtmiseks Austraalia pank Macquarie. Pakkumine tehti pool aastat pärast seda, kui ülevõtmisest oli loobunud Deutsche Börse. Kui austraallaste pakkumist väga tõsiselt ei võetud, siis 13. märtsil Nasdaqi poolt tehtud 4,1 miljardi USD suurune pakkumine oli juba teisest puust. Londoni börsi aktsia hind hüppas kolmandiku võrra ning Financial Times kirjutas, et börsi iseseisvad päevad on loetud.

Just pakkumise tõsiseltvõetavus sai ilmselt sellele ka saatuslikuks. Ainsaks loogiliseks seletuseks, miks Nasdaq selle möödunud neljapäeval tagasi võttis, oli see, et ülevõtmine oleks muutunud liiga kulukaks. Väga suure tõenäosusega oleks neid tulnud veelgi, mis oleks viinud võistupakkumiseni. Võimalike kandidaatidena räägitakse äsja börsile läinud New Yorgi börsist ning Euronextist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing