Külm talv paneb küttesüsteemid proovile

Olav Lomp 03. aprill 2006, 00:00

Lähtuvalt sellest tahakski rääkida võimalustest ja valikutest küttesüsteemi kavandamisel või siis uuendamisel. Siinkohal võiks muidugi ka märkida, et alati tasub peale põhikütte investeerida ka varuvariantidesse nagu kaminahi, tellisahi või siis elektriküte. See loob võimaluse saada toasooja ka võimalike süsteemirikete korral.

Esimesena heidame me pilgu vesipõrandakütte võimalustele, sest kaasaegsetes ja renoveeritavates majades kasutatakse vesipõrandakütet üha rohkem.

Kuid kas me ikka teadvustame, millised on selle kütteviisi eelised ja kuidas teha õigeid valikuid, st millised peaksid olema meie soovid (nõuded) arhitektile-ehitajale ning mis on oluline vesipõrandakütte süsteemi valikul?

Kuna põrandaküttetorustik paigaldatakse tavapäraselt kas betoonivalusse või ehitatakse puitvahelagedesse, on nende hilisem väljavahetamine väga tülikas või majanduslikult kallis. Sellest tulenevalt võiks valida süsteemi, mille "elukaar" on ligilähedane hoone omaga. Et kümne aasta möödudes ei tuleks meil hakata põrandaid täielikult lahti lõhkuma, kuna ehitaja "soodsalt pakutud" küttesüsteem on amortiseerunud või ebaefektiivne ning kaheaastane ehitusgarantii juba ammu aegunud.

Kvaliteetse küttesüsteemi eelduseks on kütteinseneri projekt, mis on ka tulevase haldajaga läbi arutatud.

Olulisemad küsimused, millele peaks vastused saama:

Parameetrid, mille järgi saab vesipõrandakütet hinnata:

Paigaldajaid (ehitajaid) valides on oluline nende kvalifikatsioon ja garantiid.

Kvaliteetset vesipõrandakütet saab kasutada pea kõikides põrandatüüpides ja väga erinevate kattematerjalidega, eeldusel, et järgitakse tootja nõudeid ja soovitusi. Hea vesipõrandakütte tunneb ära selle järgi, et ei saadagi aru, kuidas maja köetakse. Eluruumide põrand on ühtlaselt leige - ei mingeid külmi ega kuumi piirkondi. Põrandapinna temperatuur on kõigest 2-3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur.

Eestis levib põrandakütte suhtes väga vastakaid arvamusi. Enamiku negatiivsete hinnangute põhjus on põrandakütte projekti puudulikkus (puudumine), ehitaja-paigaldaja kogenematus või kokkuhoiupüüd.

Samasse ritta satub lõppvastutuse määratlematus: A müüb torud, B teeb projekti ja C paigaldab. Kui üks nendest lülidest on nõrk, võib kogu ahel osutuda ebaefektiivseks. Tellijal on praktiliselt võimatu vastutajat leida.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing