Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laenutähtaja pikendamine leevendab igakuist laenumakset
Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makki sõnul on aasta alguse olukorda vaadates intressimäär kogu turul kliendile veidi kasvanud, seda suuremalt jaolt Euribori tõusu tõttu. "Ka ei ole marginaalide edasine alanemine majanduslikult põhjendatud. Ülimadalate marginaalide aeg peaks olema möödas," rääkis Makki. Siiski on intressitase Eestis praegu üks eurotsooni madalamaid. Enampakkumisi eluasemelaenu osas tehakse praegu tasemel Euribor + 0,6 protsenti.
Euroopa Keskpank tõstis eurotsooni baasintressi eelmise aasta lõpus 2,25 protsendini ja plaanib seda veelgi teha. Makki sõnul on vaatamata keskmise laenusumma kasvule intressimäära senise languse ning tähtaja pikenemise tõttu vähenenud laenumakse osa igakuisest sissetulekust 2002. aasta 37 protsendilt 33-le sel aastal. "Seniste prognooside kohaselt võib Euribor tõusta sel aastal 3,3 protsendini ehk siis praegusega võrreldes ligi 0,5 protsendipunkti võrra," rääkis Makk.
Intressitõusu mõju laenumaksele sõltub eelkõige laenujäägist ehk tagastamata laenusummast intressimäära tõusu hetkel. Suuremate laenude puhul on tõus loomulikult oluliselt märgatavam. "Laenusaajale on oluline eelkõige absoluutsumma, mille võrra igakuine laenumakse suureneb," kommenteeris SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas.
Näitena võrdles ta kuue kuu Euribori muudatuse mõju Euribori määra tõusu korral 2,2 protsendilt 2,9 protsendile (umbes selline muutus on toimunud viimase kuue kuu jooksul), kui laenusummaks on võetud 1 000 000 krooni tähtajaga 25 aastat, intressimarginaaliks on aga 0,6 protsenti laenujäägilt aastas. Kui baasintressimäär on 2,2 protsenti - lõppintressimäär seega 2,8 protsenti - on kuumakse umbes 4639 krooni. 2,9protsendise baasintressimäära puhul on laenumakse umbes 5006 krooni. Kuumakse suureneb 367 krooni võrra ehk ligi 8 protsenti esialgsest kuumaksest. "Arvestame võimaliku baasintressimäära tõusuga juba laenutaotluse analüüsimisel - kui hetkel on uue lepingu intressimäär näiteks 3,5 protsenti, peab laenuotsuse tegija olema veendunud, et klient suudab laenu tagasi maksta ka juhul, kui intressimäär on 5,5 protsenti," rääkis Messimas.
Parex Pank kasutab indeksina EURO Liborit. Intressimäär võib olla fikseeritud või koosneda fikseeritud osa ja indeksi summast.
Parex Panga Eesti filiaali arendusjuhi Sirli Välja sõnul on lisaks intressimäära fikseerimisele võimalik fikseerida ka laenusumma laenuperioodiks. "Intressimäära tõusmisel on võimalik pikendada laenutähtaega, et laenu kuumakse ei muutuks," ütles Välja.
Laenumakset mõjutavad ennekõike kolm tegurit - laenu suurus, laenuperiood ning intress. Makse suurust võib kujundada ka laenugraafiku tüüp: annuiteetgraafik, fikseeritud põhiosaga graafik, kas makseid tehakse igakuiselt või kord kvartalis. Intressi tõusuga kaasneb laenumakse tõus ning seda juhul, kui laenulepingus määratud Euribori perioodi jooksul on Euribor tõusnud. Kui intresside tõusu korral laenuperioodi enam pikemaks muuta ei saa, näiteks on võetud juba maksimaalne laenuperiood, siis võib täiendav igakuine rahaline kulu ennast selgelt tunda anda. Kui palju intressitõus kuumakset rahaliselt täpselt muudab, sõltub juba konkreetse laenu suurusest ja laenuperioodist. Täpseima vastuse saab, kasutades pankade kodulehel olevaid laenukalkulaatoreid.