Puhkuse jupitamine lööb rahakotile

Levinud on nädalasele puhkusele minnes ainult viie puhkusepäeva võtmine, kuna laupäev-pühapäev on niikuinii vabad ja neid säästes saab kaks puhkusepäeva tulevikku jätta. See vähendab oluliselt puhkuseraha, kusjuures puhkuse- ja palgaraha kokkuliitmisel ei pruugi tulla kokku töötaja kuupalk. Erinevus võib olla nii üles kui allapoole kuupalka, see sõltub konkreetsest puhkuse ajast ja sellele eelnenud kuue kuu tööpäevadest. Samuti sõltub see puhkuse pikkusest -

28päevase puhkuse korral ei pruugi kuupalk täis tulla, kuid 30päevase puhkuse korral ületab puhkuseraha kuupalga.

Puhkuseseadus ütleb, et ühe katkematu puhkuseosa pikkus peab olema vähemalt 14 päeva, ülejäänud võib võtta välja ka väiksemas osas, kas või päevade kaupa. "Teoreetiliselt ei ole see keelatud," möönis Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees Enn Reinsalu. Nii puhatakse reedel ja esmaspäeval, vahepealset nädalavahetust puhkuseks vormistamata. "Tööandja, kes sellise puhkusega nõus on, on lihtsalt rumal," leidis Reinsalu.

Kui need päevad vormistatakse ametlikult puhkuseks, tuleb nende eest maksta ka puhkuseraha, mis peab olema töötajale välja makstud eelviimasel puhkuse-eelsel päeval. Kui tööandja hilineb puhkuseraha väljamaksmisega puhkusele eelneval eelviimasel tööpäeval, on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist hilinetud päevade võrra.

"Töötajad kaotavad kõige sagedamini sellega, et ei nõua saamata jäänud puhkuseraha korral puhkuse pikendamist puhkuse ajal," rääkis Reinsalu. Hiljem saab nõuda ainult saamata puhkuseraha, mitte enam puhkusepäevi.

Kui inimene saab kogu aeg ühesuurust palka, ei ole raamatupidajal põhjust talle puhkuseraha eelnevate kuude palga alusel arvutada, vaid jätkatakse inimesele palga maksmist - see palk on ühtlasi ka puhkuseraha. Kui aga inimene on saanud eelneva kuue kuu jooksul lisatasu, tuleb puhkusetasu arvutada tema keskmise töötasu alusel, ütles Reinsalu.

Kui arvestada, et riigipühad jäävad puhkusearvestusest välja, võib juhtuda, et töötaja jaoks osutub soodsamaks esimene puhkuseraha arvutamise variant, kuna tema igakuise palga alusel arvutatava puhkuserahaga võrreldes võib preemiaid saanud töötaja puhkusetasu hoopis väheneda. EAKLi õigussekretäri Tiia E. Tammelehe sõnul ei ole töötajal siin midagi teha, tema ei saa lasta endale soodsamat arvutusvarianti rakendada, kuna puhkusetasu arvestatakse ikka seaduse järgi.

Huvitav efekt võib ilmneda palga ja puhkuseraha kombinatsioonis, selleks tuleks käsitleda koos puhkuse- ja sellele järgnevat töist kuud. Efekti rahaline väärtus võib ulatuda kuni pluss-miinus kolme päevapalgani.

Eeldame, et töötajal on fikseeritud kuupalk ja puhkuseraha võrdub kuupalgaga. Puhates 28päevases veebruaris ja töötades 31päevase märtsi, saab töötaja kätte kaks kuupalka. Ent, alternatiivina, töötades veebruaris ja puhates 28 päeva märtsis, saab töötaja rohkem: kaks kuupalka pluss üks kuni kolm päevapalka, kui märtsi lõpupäevad on kõik tööpäevad.

Tegelikult ongi oluline just tööpäevade arv kalendrikuus, mis muutub vahemikus 19-23. Nagu veebruargi, on seetõttu "halb" puhkusekuu juuni, kuna selles võivad kaks riigipüha langeda tööpäevadele, suvekuudest on rahaliselt võttes potentsiaalselt paremad juuli ja august.

Kõige täpsem on öelda, et puhka selles kuus, milles on maksimaalne arv tööpäevi, 23, ja tööta need kuud, kus tööpäevi on vähe, sest nendes kuudes on sinu "päevahinne" kõrgem.

Kui puhkus võtta välja osadena, siis ilmneb sama efekt samuti osaliselt.