Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valesti ehitatud vundamenti on hiljem raske parandada

Jaanus Järve 03. aprill 2006, 00:00

Eramuehituses kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vundamente: lint- ja plaatvundamendid. Esimese puhul valatakse vundament seinte või muude kandvate konstruktsioonide alla lindina.

Teisel juhul valatakse koos vundamendi kandva osaga ka põrandaplaat. Mõlema puhul on oluline ühtlane, korrektselt täidetud ja tihendatud alus. Samuti peab olema tagatud aluse projektijärgne kõrgus, mille mittejärgimine võib ühtpidi põhjustada betooni ülekulu või teistpidi konstruktsiooni mõõtmete vähenemist.

Esimene mõjub eelkõige rahakotile, teine aga vähendab vundamendi kandevõimet. Näiteks kui alus on ettenähtust 2,5 cm võrra madalam, aga vundamendi ülaserv õigel kõrgusel, tekib 130 m" plaatvundamendi puhul 3,3 m0 suurune betooni ülekulu.

Peale tihendatud aluse tuleb arvestada ka korralikult paigaldatud raketisega. Kui vundamendi välisserv jääb nähtavaks, tuleks soovitavalt kasutada korralikku vineerraketist.

Tähelepanu tuleb pöörata raketise toestamisele. Kui valu käigus raketis järele annab, ei õnnestu üldjuhul seda enam korrektselt tagasi paigaldada ning tekib betooni puudujääk ehk ülekulu. Samuti ei ole kõvera servaga vundament maja juures just eriti ilus.

Järgmiseks tähtsaks etapiks vundamendi ehitamisel on armeerimine, mille juures tuleb järgida projektis etteantud armatuuri mõõtmeid ja paigutust. Armeerimine koosneb mitmest etapist: armatuuri ost, transport, ladustamine, lõikamine ning lõpuks paigaldamine ja sidumine. Kõik need toimingud nõuavad aega, raha ja kvalifitseeritud tööjõudu.

Vundamentide puhul on võimalik eespool nimetatud etappe vältida, asendades tavaarmeeringu koos betooniga paigaldatavate metallkiududega. Kui klassikaliselt paigutatakse armatuur konstruktsiooni tõmbetsooni, siis kiudbetooni puhul on kogu konstruktsioon ühtlaselt armeeritud, välistades valesti projekteeritud või paigaldatud armatuurist tingitud riske.

Seda spetsiaalset kiudbetooni nimetatakse ARMIX- betooniks ning seda kasutatakse ehitiste lint- ja plaatvundamentide ning seinte konstruktsioonide valamisel.

ARMIX-betooni kasutamisel langevad ära kulutused armeeringu projekteerimisele, armatuuri hankimisele ja transpordile. Ehitusprotsess on kiirem, sest betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist. Kuna puudub vajadus konstruktsiooni armeerida, väheneb raketise rendiaeg. Ka puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu armatuuri eelsoojendada. Kuna puudub segav armatuur, on vajadusel raketise lumest puhastamine oluliselt lihtsam.

Valamisel tuleb kindlasti betooni tihendada. Selleks kasutatakse vibraatorit, mis tagab betooni ettenähtud tugevuse ja vundamendi soklipinna sileduse. Valu järel tuleb betooni kaitsta liiga kiire väljakuivamise või talvel külmumise eest.

Juhul kui talvel ei paigaldata valatava vundamendi kohale soojatelki, tuleks vältida lihvitavate plaatvundamentide ehitamist.

Madalatel temperatuuridel õues lihvides betoonipind jahtub ja külmub, põhjustades kevadel pinna tolmulisuse või halvemal juhul kihi koorumise.

Sellisel juhul tuleb lihvimine ära jätta ja piirduda latitud pinnaga. Kevadel või hoone karbi valmimisel valatakse eraldi lihvitav tasanduskiht.

Vundamendi kivinemisaeg enne hoonekarbi ehitamise algust on ca 4 kuni 7 päeva, mille jooksul betoon saavutab 50 kuni 70% oma klassilisest tugevusest. Kivinemisaeg sõltub otseselt temperatuurist: mida madalam see on, seda aeglasemalt betoon kivineb.

Seetõttu on soovituslik kasutada talvel projektis ettenähtust kõrgema klassiga betoone. Ka suvel võimaldab see meetod kiirendada ehitusprotsessi.

Kestva vundamendi eelduseks on projektist kinnipidamine, kvaliteetsete materjalide kasutamine ning professionaalsete ehitajate olemasolu. Kui need kolm tingimust on täidetud, võib ehitatud vundamendile julgelt hakata maja rajama.

Allikas: Rudus Eesti

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing