Tippametnikul keskmisest kiirem palgatõus

Sissetulekute kasvu järgi reastatud esikümnes ongi neli põllumajandusministeeriumi ning neli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kõrget ametnikku.

Kui ametnike tippkümne sissetulekud kasvasid mullu 11-45%, siis Fontese 2005. aasta tippjuhtide palgauuringu järgi kasvas tippjuhtide palk keskmiselt vaid 8,4 protsenti.

Edetabeli liider Ruve Šank töötas aastatel 2001-2002 ministri nõunikuna ning teenis peaaegu 98 000 krooni aastas, nüüdseks on mees tõusnud asekantsleriks, kelle aastasissetulek ulatus 501 408 kroonini.

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete juht Liina Lepik ütles aga, et Šanki palk on aastatel 2004-2005 tõusnud seetõttu, et aastal 2004 oli ta välissuhete osakonna juhataja. "Ruve Šank edutati välissuhete ja arenduse asekantsleriks 16. detsembril 2004," täpsustas Lepik. "Asekantslerina ei ole tema palk tõusnud."

Lepiku sõnul on palgad tõusnud sellepärast, et sel ajal on kasvanud ka ministeeriumi valitsemisala kohustused. "Üks suur valdkond, mis neil aastatel põllumajandusministeeriumisse üle tuli, on kalandusvaldkond, mida juhib asekantsler Toomas Kevvai. Andres Oopkaubi vastutusalasse on lisandunud Eesti toidu ja biomassi tegevuskava loomine ja nende ellurakendamine. Seoses uute valdkondadega on laienenud ka Ants Nooda vastutus," selgitas Lepik teiste ministeeriumi ametnike palgatõusu.

Lepik lisas, et osaline palgatõus on tingitud ka püüdlusest ühtlustada ministeeriumide juhtkondade palgataset.

Edetabelis teise koha saanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Signe Ratso sissetulek kasvas mullu 30 ja kantsler Marika Priske oma 22 protsenti, vastavalt 562 253 ja 563 935 kroonini.

Sama ministeeriumi meesasekantslerite sissetulekud kerkisid 12-13 protsenti.

Signe Ratso töötab 1. jaanuarist Brüsselis Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadis. "Ega ma enam täpselt ei oskagi öelda, millest see suurem summa, ma ei ole sellele mõelnud," ütles Ratso eile telefonis. "Seal võivad olla näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu tasud."

Veidi hiljem helistas ta aga tagasi. "Kuna ma lõpetasin töösuhte, siis maksti mulle kinni ka saamata jäänud puhkusepäevad," meenus Ratsole.

Ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Airi Ilisson ütles, et kui võrrelda ministeeriumi juhtide tööd ja vastutust samalaadsete erasektori või äriühingute juhtide palkadega, siis ei saa küll kuidagi väita, et riigijuhid on üle makstud. "Proportsioonid on enam-vähem paigas ning riigisektor hakkab pigem alla jääma, eriti kui kõrvutada peaspetsialistide palgataset võrreldavate palgatasemega erasektoris," ütles Ilisson. "Siin jääb riigisektor kaotajaks ja see väljendub tööjõu voolavuses, mille tulemusena läheb ebakompetentne ja pidevalt vahetuv ametnik lõppkokkuvõttes maksumaksjale kallimaks maksma."

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas ütles, et palgatabelit kommenteerida on küllaltki keeruline - igal ministril on oma eelarve ulatuses vabadus teha ise palgapoliitilisi otsuseid ja sellest ka erinevused palkade kasvus.

"Avaliku sektori palgakorraldus on ajale jalgu jäänud ja vajab korrastamist. See teema on sees valitsuse tänavuses tööplaanis ning justiitsministeeriumis peaks juba kevade jooksul valmima avaliku teenistuse kontseptsioon, mis sisaldab muu hulgas ka palgakorralduse uuendusi," lisas Künnapas. "Selle alusel asutakse välja töötama avaliku teenistuse seaduse ajakohastamise eelnõu."

Mõnel tippametnikul mullu palk ka vähenes. Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft teenis 2 protsenti ja välisministeeriumi kantsler Priit Kolbre viiendiku võrra vähem kui tunamullu.

Ettevõtete juhid peavad tippametnike suurt palgakasvu normaalseks. Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi hinnangul pole küsimus kasvus, vaid selles, kuidas ametnike palgad on muidu võrreldavad suurte ettevõtete tippjuhtide palkadega.

"Kantslerid, kes peavad oskama keeli, olema kõrgelt haritud ning üleüldse oma oskustelt samaväärsed suurte ettevõtete tippjuhtidega, peaksid olema ka samaväärselt tasustatud," lausus Noop, kes ise on oma palgaga rahul, kuid viimase aja palgatõuse kommenteerida ei soovinud.

Sangari juht Gunnar Kraft kinnitas, et kantslerite palgad peavadki olema konkurentsivõimelised. "Pole seda teemat eriti jälginud ega kursis sellega, kuid ei arva, et midagi paigast ära oleks," ütles Kraft, lisades, et tema palk viimasel ajal muutunud pole, aga ta ei kurda.