Võõrtööjõu palkamiseks võib kuluda aasta

Nii on Balti Laevaremonditehas ehk BLRT Grupp üritanud tuua Ukrainast ligi 100 laevaehitajat alates möödunud aasta augustist, kuid seni ei ole saadud kooskõlastust. Isegi kui majandusministeerium annab aprillis kooskõlastuse, kulub veel kolm kuud dokumentide vormistamiseks, rääkis ettevõtte personalidirektor Heinart Puhkim. Aasta alguses saabuma pidanud töölised võivad siin tööle asuda kõige varem juulis, mil suvine kõrgperiood hakkab juba lõppema.

"See on meile tohutuid probleeme tekitanud," rääkis Puhkim ja lisas: "Tellimused on olemas ja lepingud sõlmitud, aga ei ole vastavaid mehi saanud Eestisse kutsuda." Seetõttu on paar merepraamide ehituse tellimust suunatud Klaipeda tehasesse.

Probleeme esines ka Loksa Laevaremonditehasel, kui nende pabereid hoiti majandusministeeriumis kinni. "Põhjuseks selgitati meile, et nad tahavad selgeks saada, millistes tööstusharudes oleks võõrtöölisi kõige rohkem tarvis," rääkis tehase personalijuht Rein Heina, kes suuri probleeme võõrtööjõu palkamisel ei näe, sest oskustöölisi saab eelisjärjekorras sisse tuua. "Vahel võtab menetlemine rohkem aega ja vahel vähem, oleneb ametnike koormusest," rääkis Heina, kuid tõdes, et menetlemine võiks muidugi olla kiirem.

Tööturuameti avalike suhete nõuniku Erko Vanatalu sõnul on vajab teema eelkõige poliitilist otsust. "Kas me toome sisse spetsialiste või üritame võimalikult palju koolitada meie olemasolevaid inimesi," selgitas Vanatalu. Enamik töölube väljastatakse tööstuses töötavatele ukrainlastele, nende arv on kahe aastaga tõusnud 238 inimestelt 525-le aastas.

Majandusministeeriumi ettevõtluse talituse peaspetsialist Piret Loomets rääkis, et paljud Eurooa Liitu lahkunud töölised on nõus naasma, kui neile rohkem makstaks ja seetõttu ei olda nõus odava tööjõu sissetoomisega, et kaitsta siinset tööjõuturgu.

"Eesti riik soovib oma majandust rajada kohaliku tööjõuga ning välistööjõudu kasutatakse vaid siis, kui muid võimalusi pole," lisas majandusministri nõunik Heido Vitsur.