Küttiste naised - oma firma visiitkaardid

Sirje ja Gerli on mõlemad oma tahtmise eest väljas. "Emaga võib ju üritada end maksma panna, aga tegelikult temast jagu ei saa," tunnistab Gerli. Loomult diplomaadiks sündinud Sirje lihvib oma alati otsekohese tütre hinnangut ja ütleb, et tegelikult ei astu kumbki oma visioonidest kõrvale.

Gersi stiilistuudio visiitkaardil põimuvad Gerli ja Sirje nimede algused firmanimeks. Sellele vaatamata on tütar Gerli koos oma parima sõbrannaga veel päris oma ettevõtte loonud - üritusturundusfirma, mille kõige ilusam osa on pulmade korraldamine.

Gerli oli viieteistkümnene ja tema vend Rain just täisikka jõudnud, kui ema otsustas hakata iluettevõtlusega tegelema. Nagu enamikul juhtudel Sirje elus, mängis siingi rolli juhus.

Sirje tegeles lapsepõlves saja asjaga. Õppis akordionimängu, käis balletiringis, võimlemas, ujumas ja vehklemistrennis. Asjade loomuliku jätkuna suunas ta ka oma tütre ja poja kõikvõimalikesse huvikoolidesse ja ringidesse. Gerli käis vapralt läbi üheksa aastat kestva muusikakooli klaveri erialal, lisaks kergejõustikus ja lauluringis. Ka iluvõimlemistrennis, hoolimata sellest, et tüdrukule endale tundus, nagu oleks tal kont kõhus. "Ma polnud isegi mitte keskpärane, vaid lausa halb," naerab ta. Muidugi käis Gerli ka peotantsus. Ja just tänu tantsuvõistlustelt leitud Soome sõbranna emale on Küttiste naispere tänaseks, kes rohkem, kes vähem, juba neliteist aastat tegutsenud Gersi stuudioga.

Soome sõbranna ema oli ameeriklaste stiilifirma Beauty for All Seasons konsultant ja kuna tegu oli võrkturundusega, siis plaanis ta niidiotsad vedada ka vastselt taasiseseisvunud Eestimaale. Igal juhul oli sel soomlannal väga tugev veenmisjõud, sest pärast värvianalüüsi ja ühist õhtusööki kirjutas Sirje, kes siiani ei kasutanud meikimiseks ripsmetuššigi, Helsingis alla lepingule, mis tegi temast Eesti esimese Beauty for All Seasonsi stiilikonsultandi. Ühtlasi pani ta mängu kõik oma säästud ja laenas veel abikaasa Indrekult juurdegi, et 1992. aastal veel kosmilise summana tunduva 600 dollari eest töövahendid tellida.

Sirje oli siiani pigem karmil meeste alal finantsvaldkonnas tegutsenud, siin olid aga piltlikult mängus lilled ja liblikad. Mõni aeg kulus lihtsalt hoovõtuks. Ühel õhtul otsustas ta venitamisele lõpu teha ja panna oma võimed proovile. "Aitab rohimisest," kamandas Sirje vatijopes sõbranna peenarde vahelt koos kolme tütrega oja äärde rivvi ja tegi neile värvitestid. Hiljem saatis ta analüüsitulemused vastuse saamiseks faksiga Ameerikasse.

Gersi tegevus hakkas ootamatu kiirusega ülesmäge minema. Juurde tuli teine, kolmas, neljas, viies töötaja. Olid ühisprojektid televisiooni ja ajakirjadega. Esitlusi käidi tegemas lausa uskumatutes kohtades, mõnikord ka tasuta, lihtsalt missioonitundest. Söömine ununes, koju jõudis ema õhtul kümne-üheteistkümne paiku. Tänu koolitustele ja ettevõtlikkusele lisandus veel ühiskondlik töö Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioonis (EENA), mille juhatuse liikmeks ja hiljem presidendiks Sirje valiti. Selles ametis oli ta kuus aastat.

"Tütar ei saanud aru, mida see ühiskondlik töö mulle tähendab, ta nägi, kui palju aega ja energiat see võtab, ja suhtus seetõttu eelarvamusega," tunnistab Sirje. "Alguses tundsin end süüdi. Siis mõtlesin, et lõppude lõpuks on lapsed juba suured ja saavad hakkama." Nüüdseks on Gersil kaks salongi ning üle kahekümne töötaja. Reglemendi järgi lõppes Sirje EENA presidendiks olemise aeg läinud aastal.

"Ema päevad läksid tihedaks ja pikaks, kui olid Gersi ja EENA mõlemad. Mõtlesin, kas ta saab sellest nii palju tagasi, kui annab," selgitab Gerli. Tema ise on oma tegemistes realist ja maksimalist. "Kõike tuleb teha mõistuse piires ja kui ei jõua, siis üldse mitte teha."

Gersi pole lihtsalt iluteenuseid pakkuv salong, vaid siin toimub kõik kompleksselt. "Kõige suurem trump on nende endi stiil ja hea suhe klientidega. Nad nõustavad, riietavad. See on midagi enamat kui ainult juuksur, kosmeetik, massöör," iseloomustab kauaaegne klient, MARU Konsultatsioonikeskuse juht Pille Ruul.

Sirje ütleb, et nad peavadki olema oma firma visiitkaardid, sest ükskõik, kas lähed turule, trenni või loengut pidama, tuleb oma välimusega klientide usaldust hoida. Stiilne olemine ei võta palju, sest ollakse ju profid ja õpetatakse teistelegi, kuidas oma raha ja ajaga tunduvalt ökonoomsemalt ümber käia.

Lisaks Sirjele ja Gerlile kuulub Gersisse veel üks Küttiste pere naisliige. See on Kai - Sirje minia ja Gerli sõbranna peotantsu päevilt -, kes töötab stiilistuudios juba 1993. aastast. Rollid on hästi jagatud. Kuna üksteist tuntakse läbi ja lõhki, on hea kasutada teise tugevusi. Sirje on juht ja õpetaja, Gerli tegeleb turunduspoolega ning Kai on stilist-konsultant, sest teiste hinnangul on ta kõige parema stiilitajuga.

Kai ütleb, et Sirje ja Gerli stiiliga on kõik hästi. "Erilisi prohmakaid pole olnud," naerab ta. "Ei saagi ju olla, sest kui midagi on, siis kohe öeldakse teisele." Kai hinnangul on Gerli pisut romantiline ja tütarlapselik, Sirje stiil jääb kusagile romantilise ja klassikalise vahepeale. Lausa dramaatiline pole neist keegi.

Kui rahvasuu räägib ämmade ja miniate hirmutavatest suhetest legende, siis Sirjel ja Kail on nii vedanud, et sageli peetakse neid hoopis emaks ja tütreks. Nende maitsegi on sarnane. Gerli tahab aga iga hinna eest teistest erineda.

Ema juures töötab Gerli, nagu kahte poissi kasvatav vennanaine Kaigi, praegu vaba tööajaga, et saaks piisavalt oma pisipojale pühenduda. See on tema elu tähtsaim osa. "Enne, kui laps polnud veel sündinud, arvasin väga täpselt teadvat, mida ma tahan," tunnistab Tallinna Reaalgümnaasiumi ja EBSi lõpetanud ning Concordia ülikoolis majanduse alal magistrikraadi kaitsnud Gerli. "Poeg muutis väga palju minu prioriteetide edetabelit. Muidugi on mulle tähtis end teostada ka mujal kui emana, kuid väga kõrgeid plaane pole ma seadnud."

Sirje leiab, et igaüks peab ise ära tundma, mis tema jaoks õige, ega taha oma pakkumistega tütrele peale käia, kuni too ise märku annab, et soovib aktiivsemalt osaleda. Ta teab, et tema pisike tütar on tugevam, kui pealtnäha välja paistab. Sündides ?alla kolme kilo kaalunud Gerli oli emale nagu tiibadeta ingel. Hea laps, keda polnud vaja keelata ega käskida. "Aga jonn oli mul titest saadik," vaidleb Gerli vastu. "Kümme aastat lasite mulle lindi pealt, et vaata, kuidas sa jonnid."

Gersi konsultant Krista Putmaker ütleb, et ema ja tütart kõrvalt vaadates on nende suhted head. Igal on oma töölõik ning nad saavad suurepäraselt hakkama. "Inimestena on mõlemad hästi meeldivad. Sirje on väga sõbralik, tööandjana nõudlik, kuid teatud kohtades võiks isegi pingumale võtta. Ta tahab, et kõigil oleks hästi. Gerli on vahva ja otsekohene ega tagane oma mõtetest."

Krista meenutab üht lugu, kui nad Gersi suvepäevadel kolleegidega Lõuna-Eestisse metsamoori juurde piknikule sõitsid. Bussijuhil oli harukordselt halb tuju, mida ta ei püüdnudki varjata, vaid elas end reisiseltskonna peal välja. "Tagasi sõites oli meil uus bussijuht ja teine buss. Sirje ütles, et me ei lase oma ilusat päeva ühel mehel ära rikkuda."

"Elurõõmus, kõiki kaasahaarav, väga tubli firmajuht, avatud ja tulevikule mõtlev," iseloomustavad Sirjet kaaslased EENAst. Gerlit nii hästi ei teata, kuid Sirje kolleegid on kindlad, et eks ta ema kõrvalt õpib ja ju tast tuleb sama võimekas. "Sirjelt lihtsalt peab õppima, sest ta on sündinud mentor," ütleb kunagine EENA asepresident Kaja Sakala. "Näiteks, kuidas aega planeerida. See oli hämmastav, et just ajal, kui tal oli EENA presidendina tohutult ühiskondlikke kohustusi, tekkis Pärnu maantee salongile lisaks veel Tartu maantee oma ja selle loomisest polnud midagi kuulda."

Pedagoogide peres kasvanud Sirje ei oska täpselt öelda, kellelt nad tütrega oma energia ja organiseerimisvõime pärinud on. Ta mäletab, et isa õde pidas Hiiumaal Käinas teemaja ja oli küll ettevõtlik. Ema oli 17, kui suvel otse raudteetöölt rongiga Siberisse viidi. Tagasi tulles kehtis riigikord, kus ettevõtlikkus oli risk.

Terve elu lasteaiakasvatajaks olnud naises lõi aga taasiseseisvunud Eestis pensionieas välja ärivaist. Sirje naerab, et ei tea, mida tema ema täpselt tegi, aga aktsiatega ta toimetas. ? ?"Müüs ja ostis ja tegutses veel kaheksakümneseltki."

Tartu Ülikoolis rahanduse ja krediidi eriala lõpetanud Sirje tunnistab, et majandust õppima minnes ei kujutanud ettegi, mida see tähendab. Keskkooli lõpetades teadis õpetajate laps vaid seda, et õpetajaks ta saada ei taha. Sirje isa oli põhimõttekindel eesti mees, kes loobus koolidirektori kohast, kuna ei nõustunud parteisse astuma, ja ta tagandati õppealajuhataja kohale. Sellegipoolest oli ta oma kutsumuses õnnelik. Sirje polnud aga koolis õpetajatele lihtne õpilane ja see võttis tahtmise vanemate jälgedes käia. "Ma ei tea, olin vist liiga aktiivne ja see oli karistatav," meenutab ta.

Tänapäeval vabas maailmas aktiivsuse eest ei karistata, pigem võib mõni preemia või tunnustus eneselegi ootamatult sülle langeda. Pärast paariaastast rabamist Beauty for All Seasonsi direktorina sai Sirje kutse Kariibi merel toimuvale firma aastakonverentsile. Üllatusena tasus emafirma preemiaks pea kõik kulud ja abikaasagi sai kaasa sõita.

Gersi stiilistuudio kapipealsed on täis karikaid ja medaleid ning seinad tunnistusi ja aukirju. Sirje kullati Ameerikas üle. Ikka best of the best. Pooled tema ehtedki on saadud tasuks suurepärase töö eest. Sirje teab aga, et hinnata tuleb ka neid, kes sinu heaks tegutsevad, ning peab neid meeles. Tänu oma tööle on ta reisinud pea kogu maailmas. London, Pariis, New York ja Milano näitavad moesuunda. Töö viib aastas vähemalt korra Sirjet, Gerlit ja Kaid Las Vegasesse, Los Angelesse või Miamisse. Tavaliselt võetakse tööreisile nädal lisaks, et natuke kodusest rabelemisest puhata.

Kas nii aktiivsete naiste meestel on nendega keeruline hakkama saada?

Probleemi pole, sest kõigi kolme abikaasad on veelgi tegusamad. Sirjega üle kolmekümne aasta abielus olnud kunagine koolivend Indrek ja nende poeg Rain on samuti ettevõtjad ning ühiselt on juhtida päris mitu oma firmat. Gerli mees Alexander on ühe rahvusvahelise ettevõtte tippjuht.

"Neid ühendab see, et nad on sama asja eest väljas. Kõik, mida teevad, teevad endale," iseloomustab Alexander Gerlit ja Sirjet ning lisab, et mõlemad püüavad oma olemuselt olla teistele eeskujuks. Tööolukorras jääb ehk viimane sõna Sirjele, samas võtab ta alati arvesse, mida teised ütlevad.

Rainile meeldib, et ema, abikaasa ja õde nii ettevõtlikud on. "Kuigi nad võiksid elada ka rahulikumat elu," möönab ta. Kes kolmest stiilseim on, sellist auhinda mehed välja anda ei julgeks. Igaühel on oma eripära, kuid samas on need erinevused õnnelikult kokku sobitunud. Koguni nii hästi, et kui teatrisse minnakse, siis ostetakse pileteid tavaliselt ikka kuus. Suvel ja talvel võetakse ette ühine perereis. "Ääretult mõnus ja avatud perekond," kinnitab peretuttav Kaja Sakala.

Sirje, minu kallis abikaasa ja laste ema, on tõesti isiksusena väga tugev ja kompromissitu. Kui juba koolipäevil tundus miski tema enda või teiste suhtes ülekohtune, polnud oluline, kas vastas oli õpetaja või õppealajuhataja. Tema tõestas ikka oma ja lõpuni (oli see lõpp siis, milline oli). Tavatu ja pingutustnõudvaga tegelemine on saatnud teda kogu elu. Ettevõtlusega tegelesime juba eelmise riigikorra ajal. Kasvatasime seemneid. Tellijaks oli küll riik, aga ettevõtlus oli nagu päris. Meie kodu on olnud alati soe ja korras ning lapsed järgmiseks koolipäevaks igati valmis. Laste sirgudes oli võimalik otsida uut ja huvitavat tegevust. Oma tavapäraselt töölt täiesti uuele alale, ilumaailma, minek nõudis suurt julgust ja eneseületamist, aga see õigustas end. Avardas tõeliselt maailma ning oli tõsine väljakutse. Olla äri kõrvalt suurde rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluva EENA president polnud kerge, kuid seda tööd tegi ta tõesti suure innu ja eeskujuga.

Usun, et Sirje isiksusel ja veenmisjõul oli suur roll (kui mitte otsustav), et 2000. aastal usaldati Eestile EENA suure üleeuroopalise kongressi korraldamine. Pärast seda olen kuulnud osalejatelt vaid kiidusõnu.

Ema ja tütre suhetes kipub peale jääma kogenenuma ja resoluutsema ema sõna, seda eriti tööasjus. Lapselaste kasvatamisel võiks vanavanematele jääda pigem nõuandev hääl. Mis puudutab otsustamist, siis ei tule Sirjel otsused alati sugugi kergelt ja kiirelt, vaid probleemi vaagitakse põhjalikult ja kohati mulle tundub, et ka liiga kaua. Aga kui otsus on tehtud, siis selle elluviimisel pole enam pikka viivitamist oodata.

Meie naispere - abikaasa Sirje, tütar Gerli ja minia Kai - on küllaltki üksmeelsed ja seda mitte ainult töös, vaid ka vaba aja sisustamisel. Tänu sellele on meil palju ühiseid pereüritusi, kus kõik osalevad hea meelega.

Fotod: Andras Kralla, erakogu